0-1 aastase lapse aeglane areng ja selle kontrollimine+
lapsepõlves) nõrgenenud kompimisaisting, nägemishäired, epilepsia, kõnepuuded.
· Nägemispuuded (kaasa sündinud, sünnipärase v tundmatu päritoluga haiguse,
infektsiooni v trauma tagajärjel tekkinud).
· Kuulmispuuded (kaasa sündinud, haiguse v trauma tagajärjel tekkinud).
· Kõne arengu hälbed meeleelundite v närvisüsteemi anatoomilised v talituslikud
vead (Laps ja ...98-106).
2.2 Enneaegsus ja sellega kaasnevad probleemid
Enneaegsuseks loetakse enne 37. rasedusnädalatsündinud lapsed. Uurimused näitavad, et
kümnest enneaegsest lapsest vähemalt üheksa areneb normaalselt. Kas lapsel jääb püsima
mõni enneaegsusest põhjustatud kahjustus, saab teatud tõenäosusega prognoosida 6.-8.
elukuul. Pikkuse ja kaalu juurdekasv normaalse suuruseni toimub enamasti kahe esimese
eluaasta jooksu. Üldjuhul on pärast seda lapse füüsiline areng võrreldav ajaliselt sündinuga.
Enne 28