Arvutite ajaloost
suurenes aga nende jõudlus ja töökiirus. 60te lõpul ja 70tel aastail õpiti üksikuid transistore
liitma üheks mikrolülituseks; need sisaldasid algul kümneid ja sadu, üsna pea aga tuhandeid
ning isegi miljoneid transistore. Näiteks personaalarvuti südant - Inteli protsessorit Pentium
saab mõõta sentimeetrites, kuid ta sisaldab endas 3,3 miljonit transistori, seega ligi 190
korda rohkem, kui oli elektronlampe kogu ENIACis kokku. ENIAC võttis enda alla aga
suure saali ja kaalus 33 tonni! Ka ei ole võrreldav ENIACi ja tänapäeva arvutite kiirus kui
praegu räägitakse miljoneist ning juba ka miljardeist tehetest sekundis, siis ENIAC tegi
neid "kõigest" kolm tuhat.
Pooljuhtseadmete tööeaks loetakse umbes 70 000tundi.
1945-48 töötas Alan Mathison Turing, inglise matemaatik, välja esimese "elektronaju" -
uatomaatse arvuti ACE projekti Rahvusliku Füüsikalaboratooriumi juures ja koostas selle