Arvutite ajaloost
Programm arvutuste järjekorra määramiseks
koostati enne ülesande lahendamise algust pistikute ümberpaigutuse teel erilisel
kommutatsioonitahvlil, millega loodi sobivad ühendused arvuti üksikute seadmete vahel.
Arvutit kasutati peamiselt ballistilisteks arvutusteks st suurtükimürskude lennutee
arvutamiseks.
Ballistika rakendusmehaanika haru, mis käsitleb suurtükimürskude, kuulide, miinide,
mittejuhitavate rakettide jt laskekehade liikumist.
ENIACile järgnesid kiiresti teised ja täiuslikumad arvutid. 1950-60tel aastatel asendati
kohmakad lambid kümneid kordi väiksemate transistoridega: vähenesid arvutite mõõtmed,
suurenes aga nende jõudlus ja töökiirus. 60te lõpul ja 70tel aastail õpiti üksikuid transistore
liitma üheks mikrolülituseks; need sisaldasid algul kümneid ja sadu, üsna pea aga tuhandeid
ning isegi miljoneid transistore. Näiteks personaalarvuti südant - Inteli protsessorit Pentium