oma suhtlemisoskusi parandada. 7. Suhtlemisoskus on võime saavutada teistelt inimestelt soovitud tulemusi nii, et kõik osalised rahul oleksid. Ideaalset suhtlusviisi pole olemas. Hea suhtlemise tunnusteks on paindlikkus ja kohanemisvõime, edukad soorituskäitumised, teiste probleemidele kaasaelamine, suutlikkus kujutleda end teiste seisukohtadel asuvana, tunnetuslik keerukus ja eneseseire. 8. Igapäevaelu suhteid saame paremini mõista, kui kasutame enese ja teiste käitumise lahtimõtestamiseks sotsiaalsete stsenaariumide, sotsiaalsete rollide ja sotsiaalsete skeemide ideid. Psühholoogia alused. Aavo luuk , loengukonspekt, Tartu 2003 - 2004 http://valter.planet.ee/ela/Lennundus%20ps%FCholoogia/Psa_2.pdf
käitujas. Sattudes ise mignisse olukorda, märgatakse rohkem situatsiooniliste tegurite mõju enda käitumisele ("Ma ei saanud ju selles olukorras asualt vastata. Ma pidin valetama", "Keegi ei sundinud sind ju valetama!") Inimese tajumisele omane lisaks see, et järeldusi tehakse nähtamatute omaduste kohta (ausus, sihikindel, kõrk) ning seejuures tuginetakse sageli nähtavatele omadustele ("ausad silmad", "sihikindel lõug", "kõrk kehahoid" jms). Enesemonitooring ehk eneseseire - Enesemonitooring enda käitumise ja eneseesitlemise kontrollimine. Inimesed jälgivad, hindavad ja kontrollivad enda käitumist erineval määral. Kõrge eneseseirega inimesed on orienteeritud enam endast teatud mulje loomisele ja selle hoidmisele. Eesmärk on luua endast hea mulje, vastata teiste ootustele. Käitumine on situatsioonispetsiifiline. Madala
põhjuseid käitujas. Sattudes ise mingisse olukorda, märgatakse rohkem situatsiooniliste tegurite mõju enda käitumisele ("Ma ei saanud ju selles olukorras ausalt vastata. Ma pidin valetama", "Keegi ei sundinud sind ju valetama!") Inimese tajumisele omane lisaks see, et järeldusi tehakse nähtamatute omaduste kohta (ausus, sihikindel, kõrk) ning seejuures tuginetakse sageli nähtavatele omadustele ("ausad silmad", "sihikindel lõug", "kõrk kehahoid" jms). Enesemonitooring ehk eneseseire - Enesemonitooring enda käitumise ja eneseesitlemise kontrollimine. Inimesed jälgivad, hindavad ja kontrollivad enda käitumist erineval määral. Kõrge eneseseirega inimesed on orienteeritud enam endast teatud mulje loomisele ja selle hoidmisele. Eesmärk on luua endast hea mulje, vastata teiste ootustele. Käitumine on situatsioonispetsiifiline. Madala enesemonitooringuga isikute jaoks on oluline käituda kooskõlas enda hoiakutega.
rakendamine, haloefekt, situatsiooniliste tegurite alahindamine käitumise hindamisel, kalduvus arvestada rohkem negatiivsele, liiga vähe tähelepanu teisele inimesele. Muljejuhtimine (Lehtsaar, 2010): enda füüsilise ilu ja silmapaistvuse rõhutamine, positiivsed enesekirjeldused, populaarsete seisukohtade ja hoiakute väljendamine, eksklusiivsete teadmiste ja oskuste esiletoomine. Enesemonitooring/eneseseire - Enesemonitooring enda käitumise ja eneseesitlemise kontrollimine. Inimesed jälgivad, hindavad ja kontrollivad enda käitumist erineval määral. Kõrgema eneseseirega inimesed on orienteeritud enam endast teatud mulje loomisele ja selle hoidmisele. Eesmärk on luua endast hea mulje, vastata teiste ootustele. Käitumine on situatsioonispetsiifiline. Madalama enesemonitooringuga isikute
Näiteks pidev vabanduste leidmine võib luua pildi ebakompetentsusest. 8. MINA-MONITOORING Inimesed erinevad selle poolest kui tihti ja kui hästi nad mina esitavad. Osa esitavad sagedamini ja ka osavamalt endast loodavat muljet. Mark Snyderi järgi kontrollivad osa inimesi oma käitumist pöörates tähelepanu peamiselt oma seesmisele minale, samas kui teistele on tähtsam loodav mulje. Viimaseid nimetab Snyder ennast seiravateks. Snyder koostas eneseseire skaala, mille abil saadakse teada järgmisi omadusi: 1.Teiste arvestamine endale sobiliku käitumise eeskujuna. 2.Võime kontrollida ja muuta oma käitumist. 3.Soov kohandada oma käitumist sotsiaalse situatsiooni kohaselt. Ennast seiravad inimesed on paremini võimelised ära arvama teiste inimeste meeleolusid. Nad kontrollivad omi meeleolusid paremini ja oskavad seda kasutada parema mulje jätmiseks. Ennast seiravad inimesed näevad palju vaeva sellega, et mõista ja hinnata teisi õigesti
MOTIVATSIOONI ENESEREGULATSIOON Käitumise eneseregulatsioon Eneseregulatsioon kujutab endast suutlikkust kasutada teadmisi ja oskusi nende eesmärkide saavutamiseks, mida usume meie huvides olevat või mis meid lihtsalt lihtsalt õnnelikuks teeksid. Selleks ei piisa headest kavatsustest, vaid need tuleb ka tegevusteks kujundada. Käitumise eneseregulatsiooni teooriad põhinevad käitumise sotsiaalsetel tunnetuslikel teooriatel. Eneseregulatsiooni osaks on kolm protsessi: (1) enesevaatlus (ehk eneseseire), (2) enesehindamine ja (3) eneseajendatud isereageerimine (Bandura, 1991). 1. Eneseseire Enne kui käitumist muuta, tuleb sellest teadlikuks saada. Teadlikuks saamine eeldab omakorda oma käitumise seiramist. Mida süstemaatilisemalt me seda teeme, seda kiiremini saame tehtavast teadlikuks. Oma sooritust hoolikalt tähele pannes hakkame püstitama eesmärke, mis positiivsetele arengutele viivad. 2
neil leida igas kultuuris üht, domineerivat isiksuse tüüpi. Viimastel aastatel on kultuuri ja isiksuse seoste otsimise idee taas populaarsust omandamas. Inglise keele alusel loodud isiksuse küsimustikke on kohandatud teistesse keeltesse ja kultuuridesse, kus on samuti leitud isiksuse viie faktori olemasolu sellesama adapteeritud "Big Five" küsimustiku alusel. Samas siin pole alust rääkida kultuuridevahelistest erinevustest (vähemalt seniste andmete alusel). Ent kontrollkeskme ja eneseseire osas on erinevused leitud. Lääne kultuuri esindajate valimid on enam sisemise kontrollkeskmega kui aasia kultuuridest pärit valimid. Tööstuslikest maadest pärit inimesed on seesmisema kontrollkeskmega kui arengumaade inimesed. USA ja Austraalia inimestel on leitud tugevam eneseseire kui Taivanil, Hong Kongis, Koreas ja Jaapanis. On võrreldud ka ameeriklaste ja asiaatide mina-kontseptsioone (Markus & Kitayama, 1991, 1994). Leiti,
annaabi.ee 
