VIIDATUD ALLIKAD 1. E.ON. Hüdroenergia. Kuidas veest elekter saab. [WWW] http://www.eon- wasserkraft.com/pages/ewk_de/Engagement/Bildung/Lehrerinformationen/_documents/AB C-Wasserkraft.pdf (04.10 2012.) 2. Lahtvee, T., Taastuvatest allikatest elektritootmise keskkonnamõju ja selle hindamine. [WWW] http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:j8zZxpPLddQJ:www.tuuleenergia.ee/uploads/File/Taast%2520En %2520KMH_TLahtvee.doc+&hl=et&gl=ee (07.10 2012.) 3. OÜ Energiasalv, Maardu hüdroakumulatsioonijaama ehitamise eeluuring. [WWW] http://energiasalv.ee/wp-content/uploads/2010/04/ESTIVO-Eeluuringu-aruanne-15-05- 09.pdf (08.10 2012.)
Muidugi oleks majanduslikult otstarbekas kasutada TJ installeeritud võimsus ära maksimaalselt. Parimaks lahenduseks oleks TJ sidumine pumphüdrojaamaga, kus öise madaltarbimise ajal pumbatakse toodetud elektriga vett ülemisse reservuaari, mis päevase tippnõudluse ajal lastakse alumisse reservuaari tootes nii elektrit ka hüdroakumulatsioonijaamaga. Ühtlasi oleks see ka suurepärane avariireservjaam, mis on kiirelt käivitatav. Eestis on selline projekt OÜ Energiasalv poolt juba ka arendamisel ja see on kavandatud Maardu graniidilasundisse 200m sügavusele võimsusega kuni 500MW. Juba on ettevamistatud ka õppekavad ,mille kohaselt alustatakse sel aastal magistritasemel vastuvõttu nii TTÜ-s tuumaenergeetika kui ka TÜ-s tuumaohutuse erialal, kummassegi 15-20 tudengit aastas. Kuid tööd tuumajaamaga seonduvas leiaks nii mehhaanika, füüsika, energeetika ja keemia erialal lõpetanud. Arvamus, justkui meil pole vastavat kaadrit, ei vasta tõele
annaabi.ee 
