6. Metsa kasutatakse paljudel eesmärkidel: a) Väärispuit(mahagon, mangroov) b) Põllumajanduse maaks c) Karjakasvatuse maaks d) Energiaressursiks e) Puidu saamise eesmärgil(paberiks) 7. Praegu veel rahuldavad, aga majanduse tõstmises kasutatakse aina rohkem ning sellise iiruse juures võib mets kiirelt otsa
kasutusel nn ühekordne (once-through) tuumkütuse tsükkel ja kasutatud kütus läheb kohe (lõpp)ladustamisele. Uraani madal hind ei soodusta kasutatud tuumkütuse ümbertöötamist ja nii töödeldakse taaskasutamiseks ainult mõni protsent. Kuna aga lõppladustamist ei praktiseerita, siis saab edasises tuumaenergeetika arengus ka senist kasutatud kütust kiiretes reakrorites veel ära kasutada. Paljud riigid loevadki kasutatud tuumkütust õigustatult oluliseks energiaressursiks. Majanduslikud põhjused on limiteerivad ka kiirete reaktorite vähesel levikul. Ehkki samast uraanikogusest saaks viimastes kätte 50-60 korda rohkem energiat palju väiksema jäätmekogusega, pole praegu soodne umbes kaks korda kallimaid kiireid reaktoreid ehitada. Olukord on küll viimastel aastatel muutumas seoses IV põlvkonna reaktorite ja vastava sümbiootilise tuumkütuse tsükli.arendamisega. Majanduslikud tegurid
soojatootmisega kaasnevad paratamatult keskkonnakahjustused ja saastaheide. Kuigi tänapäevaenergeetikas on ülekaalus saastavamad fossiilkütused (2000. aastal toodeti umbes 72% elektrist fossiilkütustest, 20% tuumaenergiast ja 8% taastuvenergiast, vt joonist 1) ning on tõenäoline, et fossiilkütused jäävad maailmas primaarenergia valikul kõige suuremat tähtsust omavaks ja stabiilsemaks energiaressursiks veel paljudeks aastateks, teeb enamik maailma riike jõupingutusi energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks, energiatootmise ja -tarbimise efektiivsuse tõstmiseks ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu laiendamiseks. Uute, kõiki keskkonnapiiranguid rahuldavate tootmisüksuste ehitamise maksumus on praeguste elektrijaamade omast palju suurem. Kui aga arvestada Euroopas ja mujal maailmas valitsevat trendi keskkonnanõuete karmistamisele, saastaja-
fossiilkütused. Orgaanilistest maavaradest eralduvad ühendid on aga saastavad, millega kaasneb üks suurim probleem - globaalne kliima soojenemine. Lisaks süsihappegaasile eralduvad atmosfääri taastumatute energiaressursside põletamise tagajärjel ühendid nagu CO ja erinevad lämmastik- ja vääveloksiidühendid. Need keemilised ühendid põhjustavad näiteks hingamisteede haigusi ja happevihmasid. Võttes Eestit näiteks, siis siin on põhiliseks energiaressursiks põlevkivi, mille maavarad lõppevad umbes 50 aasta pärast. Euroopas on hakatud sulgema tuumajaamasid, sest nad on põhjustanud katastroofe (suurimad neist 1986. aastal toimunud Tsernobõlis ja 2002. aastal toimunud Fukushima Daiichi tuumajaamas) ja eraldavad toksilisi aineid. Taastumatutest maavaradest eralduvate jääkainete kasutusala on piiratud. Tuumakütuste aatomite lõhustumisel tekkivad jääkained on radioaktiivsed
annaabi.ee 
