Kiirendid Kiirendatakse laetud osakesi elektrone ja prootoneid, vahel ka nende antiosakesi positrone ja antiprootoneid. Saab ju ainult elektrilaengut elektriväljaga kiirendada. Kiirendamine toimub kõrgvaakumis, et vältida põrkeid õhu osakestega. Seepärast on kiirendi põhisosaks pikk õhutühi toru, umbes 10 cm-se läbimõõduga. Tavaliselt juhitakse osakesed läbi mitme kiirendi, sest raske on ehitada ühtset seadet laia energiapiirkonna jaoks. Osakeste detektorid Kiirete osakeste põrkel tekib reaktsioon, millest väljub hulgaliselt mitmesuguseid osakesi. Need on vaja identifitseerida ja nende parameetrid tuleb mõõta võimlaikult täpselt. Kahjuks ei suuda ükski mikroskoop teha nähtavaks isegi mitte aatomit, rääkimata tuumast või elementaarosakesest. Siiski on leitud mitmeid võimalusi osakeste liikumisteede vaatlmiseks.
massi ekviavalentsuse valemile E=mc2. Kiirendatakse laetud osakesi- elektrone ja prootoneid, vahel ka nende antiosakesi positrone ja antiprootoneid. Saab ju ainult elektrilaengut elektriväljaga kiirendada. Kiirendamine toimub kõrgvaakumis, et vältida põrkeid õhu osakestega. Seepärast on kiirendi põhiosaks pikk õhutühi toru, umbes 10 sentimeetrise läbimõõduga. Tavaliselt juhitakse osakesed läbi mitme kiirendi, sest raske on ehitada ühtset seadet laia energiapiirkonna jaoks. Osakesed tekitatakse gaaslahenduse abli. Kiirendamine toimub tugevas elektriväljas. Et alalisväljas saavutatav energia on piiratud, lülitatakse vajalik pinge kiirendavatele elektronidele vaid siis, kui osakeste kimp läbib just vastavat piirkonda. Moodne meetod on kiirendada osakesi kõrgsagedusväljas nii, et raadiolaine liigub osakestega sama kiirusega. Osakesed nagu ratsutaksid laine turjaljust selles piirkonnas, kus neile
annaabi.ee 
