Nimetu
1943. aastal hakkas töötama tuumapommi projekti kallal. Kuid selle pommi potentsiaalne
hävitusvõime kohutas teda niivõrd, et ülejäänud osa elust pühendas ta tuumaenergia
rahuotstarbelise kasutamise propageerimisele.
Perioodilisustabelis on element nr 107, Bohrium, oma nime saanud tema järgi.
Niels Bohr täiustab Rutherfordi aatomimudelit kvantteooria ideede alusel loob nn Bohri
aatomiteooria, elektronide energiakiirgamise uus mehhanismi.
Bohri aatomimudel
Aatom võib olla nn. statsionaarsetes olekutes, millest igaühele vastab kindel energia. Selles
olekus aatom energiat ei kiirga, vaatamata elektroni liikumisele ümber tuuma. Bohri
aatomimudel kujutab endast mikrosüsteemi, kus aine on koondunud positiivse laenguga
aatomituuma 10-15m läbimõõduga ja mille ümber tiirlevad neg laenguga elektronid. Tuuma
ümber tiirlevate elektronide arv on võrdne prootonite arvuga tuumas ning võrdne jrk