Põlevkivi kaevandamine Eestis.
Need püütakse
kinni torustikesse ja lähevad juba poolproduktide tootmiseks. Utmine on loodusliku protsessi
tehniline analoog. Kui see põlevkivi läheks nafta tekke sügavusele, kus temperatuur on 400-500
kraadi, siis temast tuleb välja õli ja gaas, mis moodustab looduses kõik need gaasimaardlad ja
õlimaardlad.
Põlevkivi juures on inimest läbi aegade huvitanud energia, sellest saadav valgus ja soojus: esmalt
lambi-, siis kütteõli ja nüüd universaalne energiakandur - elekter.
Energiat kannab põlevkivi kasulik komponent - orgaaniline aine kerogeen, mille energeetiline
väärtus ehk kütvus võib olla 30-40 MJ/kg, st et üks kilogramm kerogeeni annab 30-40 megadzauli
energiat. Kütvus, samuti nagu õliandvus, sõltub sellest, kui palju ja missuguses suhtes sisaldab
kerogeen süsinikku, vesinikku ja hapnikku.
Suurema osa põlevkivist moodustab mineraalne komponent, mis ei põle ja on seega kasutu.