Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel
Elektroni võimalikke orbiite ja seega ka aatomi olekuid võib tuumast alates loetleda täisarvudega n = 1,
2, 3, ... Vastavat numbrit n nimetatakse orbiidi peakvantarvuks , mis määrab elektroni ja koos sellega
ka aatomi energia ning elektroni orbiidi raadiuse.
Kui elektron siirdub ( langeb ) "kõrgemalt", s.o. suurema peakvantarvuga orbiidilt "madalamale ",
siis kiirgub kvant . Aatomi ergastamine ehk üleminek suurema energiaga olekusse võib toimuda
vastava energiagakvandi neelamisel aga ka muul viisil energiat saades ( elektriväli, temperatuur ).
Aatomid kiirgavad ja neelavad valgust ainult kindlatel lainepikkustel, igale keemilisele elemendile
vastab iseloomulik lainepikkuste seeria. Kvantide energia on üheselt määratud energianivoode
vahega.
Peakvantarvule n = 1 vastab elektroni madalaim, tuumale lähim orbiit ja aatomi põhiolek, kus
aatomi energia on minimaalne, seega aatomi põhiolek on väikseima võimaliku energiaga olek. Seda
annaabi.ee 
