seedeprotsessis ning kaob soojusena; E tuleb sümbiontsete organismide fermentatiivsetest protsessidest. *Puhas looma E *100A/C: herbivooridel 40-60%, karnivoorid, vedelike tarbivaid loomad. Produktsioon: Osa assimileeritud energiast, mis kasut ära kudede kasvamisel. Efektiivsuse määramine: 100P/(P+Mp) Kanamunas ~364kJ; 159kJ assimileeritakse tibus; 109kJ (rebu, membraanid, jääkproduktid); 96kJ kaob metabolismi(ainevahetus) tõttu. 9. Termoregulatsioon endotermidel Endotermia putukates: * Puhke ajal ei tooda putukad piisavalt soojust, et end soojendada. Soojus tekib lihastest lendamise ajal. Konformerid (sõltub kk) vs termoregulaatorid (suudab ise kontrollida) Füsioloogiline vs käitumuslik termoregulatsioon. Eurütermne loom – aktiivne laias kehatemp vahemikus. Stenotermne loom – aktiivne kitsas temp vahemikus. Kehatemp vs keskkonnatemp vs soojusvahetus nende vahel: *soojusjuhtivus *konvektsioon *kiirgus *vee aurumine
kontrollima, kuid mitte lõputult. Teatud temperatuuri vahemikus, mida me nim termoneutraalseks tsooniks tarbib endoderm energiat minimaalselt. Kui temp on temale absoluutselt sobiv, ka siis kasutab endoderm energiat alati rohkem (kui ektoderm), et temp'i säilitada. Endodermide soojustootmist kontrollib ajus olev keskus. Endotermide kehatemperatuuri püsivahemik jääb tavaliselt 35-40 o juurde. Selleks et mitte energiat ümbritsevasse keskkonda ära anda on kõikidel endotermidel insulatsiooni kiht (rasvakiht, karvkattel aluskarv, nahaalune vereringe). On primitiivne väita, et endodermid on rohkem arenenud kui ektodermid. Endodermidel on suur kasumitarendav strateegi, millel on kallis hind, ektodermide kasum on väike. Me võime neid variatsioone, mis maakeral esinevad jagada erinevatesse gruppidesse: laiuselised, kõrguselised, kontinentaalsed, sessoonsed, ööpäevased rütmid, mikroklimaatilised ja sügavusega seotud variatsioonid.