Endotermia putukates: * Puhke ajal ei tooda putukad piisavalt soojust, et end soojendada. Soojus tekib lihastest lendamise ajal. Konformerid (sõltub kk) vs termoregulaatorid (suudab ise kontrollida) Füsioloogiline vs käitumuslik termoregulatsioon. Eurütermne loom – aktiivne laias kehatemp vahemikus. Stenotermne loom – aktiivne kitsas temp vahemikus. Kehatemp vs keskkonnatemp vs soojusvahetus nende vahel: *soojusjuhtivus *konvektsioon *kiirgus *vee aurumine Endotermide kehatemperatuur on reguleeritud täpsete mehhanismide abil. Tavaliselt kõigub nende kehatemperatuur 37 – 39 °C vahel, lindudel on see mõnevõrra kõrgem, ulatudes 40 – 42 °C. Endotermid külmas kliimas: võimaldavad neil kehatemperatuuri säilitada (spetsiaalsed soojusvahetid, BAT, talveuni) (isolatsioonikihi paksus jms). Soojusjuhtivus väheneb karva paksuse kasvades. Suurte loomade karvastik võib olla üsna paks, väiksed loomad aga ei saa endale lubada väga paksu karvastikku
Täna räägime endodermidest. Endodermid on enam-vähem võimelised oma kehatempi kontrollima, kuid mitte lõputult. Teatud temperatuuri vahemikus, mida me nim termoneutraalseks tsooniks tarbib endoderm energiat minimaalselt. Kui temp on temale absoluutselt sobiv, ka siis kasutab endoderm energiat alati rohkem (kui ektoderm), et temp'i säilitada. Endodermide soojustootmist kontrollib ajus olev keskus. Endotermide kehatemperatuuri püsivahemik jääb tavaliselt 35-40 o juurde. Selleks et mitte energiat ümbritsevasse keskkonda ära anda on kõikidel endotermidel insulatsiooni kiht (rasvakiht, karvkattel aluskarv, nahaalune vereringe). On primitiivne väita, et endodermid on rohkem arenenud kui ektodermid. Endodermidel on suur kasumitarendav strateegi, millel on kallis hind, ektodermide kasum on väike.
annaabi.ee 
