docstxt/135102930355.txt
Füsioloogiline vs käitumuslik termoregulatsioon. Eurütermne loom – aktiivne laias kehatemp vahemikus. Stenotermne loom – aktiivne kitsas temp vahemikus. Kehatemp vs keskkonnatemp vs soojusvahetus nende vahel: *soojusjuhtivus *konvektsioon *kiirgus *vee aurumine Endotermide kehatemperatuur on reguleeritud täpsete mehhanismide abil. Tavaliselt kõigub nende kehatemperatuur 37 – 39 °C vahel, lindudel on see mõnevõrra kõrgem, ulatudes 40 – 42 °C. Endotermid külmas kliimas: võimaldavad neil kehatemperatuuri säilitada (spetsiaalsed soojusvahetid, BAT, talveuni) (isolatsioonikihi paksus jms). Soojusjuhtivus väheneb karva paksuse kasvades. Suurte loomade karvastik võib olla üsna paks, väiksed loomad aga ei saa endale lubada väga paksu karvastikku. Teatavast väärtusest pikem karv hakkab takistama nende liikuvust. Seetõttu on just väikesed loomad need, kes talveund magavad
Need on tingimused, millal organism on võimeline andma elujõulisi järglasi. Tingimused on kaudselt seotud ressursidega. Kui uurida seosed organismi ja tingimuste vahel, siis jaotatakse kahte rühma: Homöodermsed on püsisoojasedBoikilodermsed on kõigusoojased. ing, k, poikilothermPüsisoojased on sõltumatud keskkonna tingimuste suhtes, seevastu kõigusoojaste organimide temperatuur ja koguelutegevus sõltub kõikuva keskkonna tingimustest. Endotermid- organismid, kes on suutelised oma kehatemperatuuri muutma sellega, et nad ise toodavad sisemist soojust.Ektodermid loodavad välisallikale. Saavad soojuse väljastpoolt. Minnes nt päikese kätte, kehatemo muutub märkimisväärselt. Paljude ektodermide, eriti taimede soojushoiuvõime on üsna piiratud. Ektodermidel on suur sõltuvus välisest soojusallikast (looma saab liikuda soojemasse kohta või päikese kätte vid siis, kui see olemas on). Temperatuuril ja regulatioonil on oma hind
annaabi.ee 
