semiootikaprofessor Göttingenis. Ta on töötanud visuaalsemiootika ja keskkonnataju valdkonnas, olles ka professionaalne kunstnik. Sai tuntuks fütosemiootika (vegetatiivse semioosi) alase tööga, mis hiljem kujunes oluliseks suunaks semiootilises bioloogias e biosemiootikas. Fütosemiootika – uurimus taimedevahelise märgiprotsesside kohta. 1970ndatel hakkas Krampeni töödest huvitma Sebeok. 9) Thure von Uexküll, et al– endosemioos – Thure panustas palju nii meditsiini ja biosemiootikasse. Alustas Glotteral konverentse, seal kohtusid euroopa semiootikud ameerikasemiootikutega. Rahvusvaheliste biosemiootika konverentside eelkäija. Hoidis oma ise pärandit, arendas omailma konsepti. Thre peamine fookus oli demehhaniseerimisel, lähenemine, kus meditsiinis patsiendi keha e katkine masin pannakse uuesti tööle. Endosemioos – termin, mida kasutatakse inimkeha