see klaas on tühi. Kui aga klaas on täidetud kasvõi kõige tavalisema veega, näeme me, et klaas on täidetud. Nii saame me kõik nähes visuaalselt ühte pilti asjadest ka ühtmoodi aru. Klaas on kas tühi või täis. Hoopis keerulisem on siis kui klaas pole ei tühi ega täis. Me näeme, et klaasi keskel muutub midagi, seal on joon, mille järgi me oletame, et klaas on sinnamaani täidetud. Enat kuidas me seda poolikut asja nimetama on väga raske dilemma. Mõni persoon leiaks koheselt, et see klaas on pooltühi, teine jälle arvaks, et klaas on pooltäis, aga me näeme ju ometi ühte samas seisundis asja. Arvan, et vastavalt mõtteviisile inimestel kujunevad ka erinevad ütlemised ja mõisted mingi nähtuse, oleku või asja kohta. Postitiivsed inimesed, optimistid, kes on täis peale hakkamist leiavad, et klaas on pooltäis nagu oleks pool vajaminevast tööst juba tehtud
GRUPISUHTED: võrgustik AGREGAAT: isiklik suhe puudub, toetab-kohustab nt ühiselamu Autokieneetiline efekt( Sherif )- taju illusioon mille korral liikumatult valguspunkt näib pimedas liikuvat Allumine- sotsiaalne mõju vorm, mille puhul eeldatakse käsutäitmist BEHEVORISTID- nopivad kokku ja liidavad, järeldus luuakse detailidest, elemendipõhine ja ratsionaalne Diskimineerimine- Eelarvamuste väljanäitamine, jagatud suhtumine, võtame omaks kategoriseerimise viis Empaatia-võime asetada enat teise inimese positsioonile, seotud prosotsiaalsusega. Eelarvamuste vähendamine: osalistel võrdne staatus, isiklikult tuttavad, kokkupuude mittestereotüüpsete isikutega, kontaktide gruppide vahel peab olema sotsiaalne toetus, peab esinema vajadus ühispingutuseks( Sherifi realistliku konflikti teooriast) Eneseteadvus ehk minakontseptsioon,üldistatud pilt iseendast. Mina-eneseteadvuse väljendus, see, kelleks inimene ennast peabStereotüüp- püsiv, jagatud, fikseeritud, väljakujunenud
annaabi.ee 
