kes kinnitasid tema otsuse. Kuna valitseja vajas ka rikaste linnade finantsabi ja vaimulike organisatsioonide toetust, pidi ta ka nende esindajad konsusesse kaasama. Nii kujunesid esinduskogud, millele tugineb tänapäeva demokraatia. Esinduskogu lähtus põhimõttest ,,Sellel, mis puudutab kõiki, peab olema kõigi heakskiit". Kuid erinevalt tänapäevast oli keskaja esinduskogu seisuslik ehk erinevad seisuserühmad langetasid otsuseid eraldi. Seisustesiseselt kasutati enamusprintsiipi, seisuste vahel üritati üksmeelele jõuda läbirääkimiste teel. Seisuse esindus koosnes kahte tüüpi saadikuist, mis sõltus kas ametikohast ning tiitlist või olid valitud seisuslike organisatsioonide poolt. Talupoegi esindasid tavaliselt nende isandad. Keskaegse seisusliku esinduse moodustasid tavaliselt kolm kuuriat vaimulikud, aadlikud ja linnad või kaks koda ülemkoda ja alamkoda. 14.-17. Saj toimusid kuninga ja esinduskogude vaheline võimuvõitlus. Riike, kus esinduskogu
Sekretärideks olid vaimulik, sest ülikud ei osanud kõik kirjutada. Hakati kaasama juriste, kes ei pruukinud olla aadlikud. Vasallid said aru, et kuninga nõustamine ja abistamine on võimalus mõjutada tema poliitikat. Muutsid nõuandmiskohustuse õiguseks. Kuningas tuli neile vastu, sest ei tahtnud toetust kaotada. Kujunesid välja esinduskogud. Esinduskogus oli erinevalt parlamendist häälte mõjukus seisuslik. Enamusprintsiipi kasutati seisuste siseselt. Esinduse seisus koosnes kahte tüüpi saadikuist. Osade esindusõigus tuli ametikohast või tiitlist. Teistel oli see koht saadud valimisega mõnda orgsatsiooni. 9. Ristisõjad (§17) millal, põhjused ja tulemused, (miks lõppesid), veidi lähemalt Esimesest, Kolmandast ja Neljandast ristisõjast, miks on ristisõjad Sinu arvates pakkunud hulgaliselt ainest ajaloolistele filmidele, romaanidele.Küsimused §18-23. Ristisõjad toimusid 11.-13. saj.
annaabi.ee 
