"enamuslaengukandjatega" - 1 õppematerjal

Funktsionaalsed materjalid I kontrolltöö vastused

16a). Sellist pinget nimetatakse päripingeks, kuna selle toimel liiguvad enamuslaengukandjad ülemineku poole ja vähenab tõkkekihi laius, väheneb ka eneriatsoonide kalle ja potentsiaali barjäär ning enamuslaengukandjad suudavad tõkkekihti läbida. Tõkkekihi läbinud laengukandjad satuvad vastupidise juhtivusega alasse (elektronid p-alasse ja augud n-alasse), kus nad osutuvad vähemuslaengukandjateks ja rekombineeruvad sealsete enamuslaengukandjatega. P-n siire on nö ,,avatud" ja tekib vool läbi p-n siirde, mida nimetatakse pärivooluks. Kui väline pingeallikas on lülitatud teistpidi, st positiivne poolus n-alaga ja negatiivne poolus palaga, siis liitub väline elektriväli sisemisega (joonis 2.16b) ja potentsiaali barjäär kasvab. Enamuslaengukandjad liiguvad üleminekust eemale ja tõkkekihi laius suureneb. Selliselt rakendatud pinget nimetatakse vastupingeks. Siire on ,,suletud", selle suudavad läbida ainult vähemuslaengukandjad