Mikroprotsessortehnika
2 ja 2.3.
Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0...255, mis sobib väga väikese mälu või
näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning
mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Iga liides või mälu
reageerib kohe, kui ta oma aadressi ära tunneb, s. t kui protsessor siini kaudu tema poole
pöördub; muud liidesed sel juhul ei reageeri. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja
16- või enamasoonelist siini. Otseselt adresseeritavate mälupesade arv võrdub muutmälu
pesade (baitide) arvuga ehk mälu mahuga. 16-bitise aadressisiini korral saab otseselt
adresseerida 216 = 65535 baiti = 64 Kbaiti; (220 = 1 Mbait).
Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma
mäluregistri bittide olekud. Kui protsessor saadab andmesiinile väljastamiseks kaheksa bitti,
antakse need bitid väljundliidese kaudu edasi väljundseadmetele. Samuti toimub
annaabi.ee 
