Elektroonika alused (konspekt)
alumine ots on positiivne. Esimesel poolperioodil saab diood VD1 päripinge ja dioodi kaudu laetakse
kondensaator C1. Järgmisel poolperioodil, kui mähise ülemine ots on positiivne mõjub dioodile VD1
vastupinge ta sulgub ja alaldatava pingega U2 jääb järjestiku eelmisel poolperioodil laetud kondensaator
C1. Nüüd avaneb diood VD2 ning kondensaator C2 laetakse pingeni U 2+UC1. Järjestik kordisti kaskaade
võib lülitada järjestikku ka rohkem ning saada, siis enamakordset kordistamist. Kordistavate alaldite
oluliseks puuduseks on see, et nad töötavad kondesaatorite laadimisele ja tühjenemisele, sellest tulenevalt
sõltub väljundpinge väärtus küllalt
tugevalt koormusvoolust. Kui koormustakistus on väga suur, siis kujuneb väljundpingeks 2.8 U2-te, kuid
mida väiksem on koormustakistus seda väiksem on ka väljund pinge.
Nimetatud põhjusel kasutatakse kordisteid praktikas ainult konstantse koormuse korral ja enamasti