const. ja väljundtunnusjooneks IK = f(UKE) kui IB = const. (joonis 3.21). Bipolaartransistor võib töötada kolmes põhitalitluses: 1. Võimenditalitluses (aktiivtalitluses) on emittersiire avatud (takistus väike) ja kollektorsiire suletud (takistus suur). 2. Sulgetalitluses on peale kollektorsiirde ka emittersiire suletud, s.t. mõlemal siirdel on vastupinge. 3. Küllastustalitluses on mõlemad siirded avatud. Baasivool võib tugevuselt muutuda võrreldavaks emitterivooluga. Küllastus tekib, kui pinge kollektoril muutub npntransistoris baasi suhtes negatiivseks; seejuures emitteri suhtes võib ta olla veel positiivne. Tulemused Sisendtunnusjooned Kui UKE=0 Kui UKE=5,2 V UBK, V IB, mA UBK, V IB, mA n C nC n C nC n C nC n C nC
IB = h21E + 1 IE æ 1 ö h +1-1 h IC = I E - I B = I E - = I E çç1 - ÷÷ = I E 21E = I E 21E h21E +1 è h21E + 1 ø h21E + 1 h21E + 1 Seega lugedes koormusvoolu Iconst = IC ligikaudu võrdseks emitterivooluga IE , saame avaldada koormusvoolu kujul UE 1 æ RB 2 ö I const » I E = = * çç E0 - U BE ÷÷ RE R E è RB1 + RB 2 ø Näeme, et koormusvool on koormustakistusest sõltumatu ja püsiv, sest selle määravad konstantsed suurused, eeldusel et toitepinge E0 on muutumatu. Kui
annaabi.ee 
