Eesti panga ajalugu
krediidipangana pikaajaliste investeerimislaenudega krediteerima riigi laostunud
majandust. Tegevus tavalise hoiu- ja laenupangana muutis Eesti Panga ühtlasi Eesti
suurimaks kommertspangaks, kes teravas konkurentsis muude pankadega kasvatas oma
laenuportfelli peaaegu kaks korda ja hoiusummad ligikaudu kolm korda suuremaks kui
kõigil muudel kommertspankadel. [4]
Põhikirja kohaselt pidanuks Eesti raha olema pariteetsel alusel kuldfrangiga (1 mark =
0,29032 gr. kulda), kuid emiteeritavale rahale keskpangal reaalset kattevara polnud,
mistõttu käibele lastud pangatähed olid tegelikult katteta paberraha. [4]
Krediidiinflatsioon, liigne optimism eeldatavate turgude suhtes ja sellest johtunud
strateegiliselt valed krediteerimisotsused tõid 1923. a., pärast Venemaale orienteeritud
majanduspoliitika läbikukkumist kaasa ulatuslike pankrottide laine ning majanduslanguse.
Lisaks oli 1923. a.. põllumajandusele äärmiselt ebasoodne. Mittelikviidseiks osutunud