stabilised, Päikese sarnased, paiknevad galaktika spiraalharudes, äärealadel. Vanad- 1se põlvkonna tähed, muutunud hiidudeks, ülihiidudeks või kääbusteks. Sees raskemad elemendid, paiknevad galaktika keskmes. 10. S- ja korrapäratutes galaktikates tekivad kosmilise tolmu- ja gaasipilvest grav jõul. 11. spiraallaine kujuneb täheobriitide korrastatuse tõttu. (täheorbiidid üksteise peal- spiraal) 12. Aktiivseid galaktikaid eristab normaalsetest tuuma sinakas värvus ja heledate emissioonijoonte spekter. 13. Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omadega. 14. kvasarite ja aktiivsete tuumade pideva spektri kuju vastab mittesoojuslike energiaallikate kiirgusele. 15. Sünkrotronkiirgus tekib laetud osakeste pidurdumisel elektromagnetväljas. 16. Galaktikate ruumijaotus - galaktikad ei paikne maailmaruumis ühtlaselt, vaid koonduvad parvedesse, kihtidesse ja ahelatesse, mille vahele jäävad tühjad alad 17
Spiraal galaktikas- lisandub elliptilisele keskosale pöörlev, gaasi sisaldav ketas, et gaas erinevalt tähtedest summutab kõik suhtelised liikumised, kujuneb ketas ühtlaseks, õhukeseks ja korrapäraselt pöörlevaks. Sellise ketta tekke tingimuseks on gaasi ja pöörlemise olemasolu. Tähed liiguvad orbiidil sirgjooneliselt. 27. Milliseid galaktikaid nimetatakse aktiivseteks? Aktiivseid galaktikaid eristab normaalsest tuuma sinakas värvus ja heledate emissioonijoonte spekter. Tuum erakordselt hele. Peaaegu iga galaktika sisaldab tsentris musta auku. Paljudel galaktikatel on vaikses olekus ehk sinna ei lange peaaegu mingit ainet. Sellisel juhul loetakse galaktika mitteaktiivseks. Kui aga toimub aine langemine musta auku, siis vabaneb selle käigus suur kogus energiat, mida on võimalik vaadelda kas siis röntgen, ultraviolet või raadio spektripiirkonnas. Niisuguseid galaktikaid nimetatakse aktiivseteks galaktikateks. 28. Mis on kvasarid?