Biosemiootika eksam
bioloogilisel ja eriti käitumisõpetuslikul alusel. Püüdis luua läbi
loogilise positivismi ja pragmaatilise sotsiaalpsühholoogia
märgiteaduse aluseid. Morris oli vahendamise ja sünteesi
filosoof. Morris oli üks esimesi, kes mõistis, et selle aja juhtivad
filosoofilised liikumised pragmatism, empirism ja loogiline
positivism polnud antieetilised, vaid teineteist täiendavad
teaduse meelelaadi faasid. Morris nimetas teaduse, mille ta lõi
läbi emipirimsi, loogilise positivsmi ja prgamatistliku uuringu
sünteesi, semiootiliseks. Kolm semioosise dimensiooni –
süntaktiline, semantiline ja pragmaatiline. Ta leidis, et märgid
on lihtsalt objektid, mida uuritakse bioloogilistes ja
füüsikalistes teadustes, samuti on nad obejktid, mida
kasutatakse kõigi teaduste poolt. Biosemiootikas loeti teda
algajaks Peirce’i jäljendajaks. Tegelikult oli ta aga
biosemiootikast huvitatud, tema arendused olid kasulikud. Ta