Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Geograafiline asend Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia poolsaarel paiknevad lisaks veel kaks iseseisvat riiki: Vatikan asub Itaalia pealinna keskmes ning San Marino, mis asub Emiglia Romania ja Marche maakondade piiril. . - Ülevaade rahvastikust Itaalias elab 58,147,733 inimest (Juuli 2007). Elanike arvu poolest asub Itaalia tublil 25-ndal kohal maailmas. Itaalia rahvaarv on aegade jooksul pidevalt tõusnud, kuid praegu kasvab Itaalia rahvaaarv vaid 0.01% aastas. Rahvastik 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma- katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on
Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on l 126 km. Itaalia poolsaarel paiknevad lisaks veel kaks iseseisvat riiki: Vatikan (mille iseseisvust 1929. aastal kinnitavad Laterani kokkulepped paavsti ja Mussolini vahel), asub Itaalia pealinna keskmes ning San Marino, mis asub Emiglia Romania ja Marche maakondade piiril. 3.Looduslikud tingimused 3.1 Pinnamood Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4 634 m), nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid; mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne
annaabi.ee 
