Bioloogia referaat pärilikkusest
See gonosoom, mis ei esine (Y või W) mõlemal
sugupoolel, sisaldab tavaliselt märksa vähem geene. Näiteks on Y-kromosoomi
sugumäärav funktsioon seotud ainult ühe geeniga testiste kujunemist määravat tegurit (TDF)
määrava geeniga (SRY geen). Samas on teada, et Y-kromosoom sisaldab ka vegetatiivseid geene,
nt kolmes korduses RPS4Y geeni, mis kodeerib ribosoomivalke.
Sugupoolt, millel on ühesuguste gonosoomide paar, nimetatakse homogameetseks (emasimetajad
ja isaslinnud), erinevate gonosoomide paariga sugupoolt nimetatakse
aga heterogameetseks (isasimetajad ja emaslinnud).
Peale nende kahe süsteemi esineb ka mitmeid teisi soomääramissüsteeme, kus konkreetsed
sugukromosoomid puuduvad. Enamikel taimedel pole sugukromosoome ja selle tõttu on enamik
taimi hermafrodiitsed. Erandiks on mõned kahekojalised liigid, millel on avastatud
sugukromosoomidele sarnased kromosoomid. Näiteks pusurohul (Silene latifolia) on kirjeldatud