Niidu-Uruhiir
kaldapõõsastikes. Ta uuristab madalaid urge, kuid pesapaikadena kasutab meelsasti ka
looduslikke varjekohti või ehitab maapinnale rohust ja samblast pesi. Rannaniitudel võib ta
oma kodu rajada ka lihtsalt kivide alla.
Niidu-uruhiire toiduks on valdavalt taimede rohelised osad ning rohttaimede, puude ja
põõsaste seemned.
Nagu kõiki hiiri, iseloomustab ka Niidu-uruhiirt suur järglaskond ja pikk sigimisperiood, mis
kestab märtsist novembrini. Selle aja jooksul sünnitab emashiir 3...5 korda, tuues korraga
ilmale 3...8 poega. Hiirepojad on sündides ilma karvadeta ja pimedad, nende silmad
avanevad 9...10. elupäeval. Ema toidab poegi piimaga umbes 2 nädalat, pojad
iseseisvuvad ja saavutavad suguküpsuse 7 nädala vanuselt. Niidu-uruhiire eluiga on
lühike - looduses on see keskmiselt 1,5 aastat, väga heades tingimustes 3 aastat.
Looduses on uruhiirtel palju vaelasi - kärplased nagu nirgid, kärbid ja tuhkrud, väiksemad