Arengubioloogia kordamisküsimused (2014)
hüpoblast on imetaja iduketas ehk idukilp. Epiblastist kujuneb ürgjutt Henseni sõlmega
(ürgsõlm), mille läbi ingresseeruvad meso- ja endodermi rakud. Allantois saadakse
embrüoblastist, ta hoiustab uriini ühendeid, samuti aitab vahendada gaasivahetust.
Implantatsioonil vohab trofoblast embrüoblastipoolsel küljel ja moodustab süntsütiaalse
(tuumade jagunemisele ei järgne tsütokineesi) hatustiku – süntsütiotrofoblasti. See
sekreteerib hürdolaase emararakkude ja veresoonte lammutamiseks (need aitavad
emakaseina implanteeruda). Ülejäänud trofoblast säilitab põiekese seinas ühekihilisena
rakulise ehituse ja kannab nimetust tsütotrofoblast. Koorion on loote panus plantsenta
moodustamisse. Ta toodab ka hormoone, mis ei lase ema organismil embrüot eemale
tõugata (endokriin ja immuunorgan). Samuti stimuleerib see emakaseinu moodustama
emapoolse osa platsentast – detsiidua. Allantois, rebukott ja amnion saadakse enamasti