Nafta
Nafta leiukohtade esinemise tõenäosuse analüüs
Teatavasti nafta esinemise eelduseks mõnel maa-alal on selle territooriumi aluspõhja
setteline iseloom, eriti orgaanilisi aineid sisaldavate kivimite esinemine. Sellelt
seisukohalt vaadeldes Eesti kuulub maade hulka, kus nafta esinemine põhimõttelisest
pole võimatu. Meie aluspõhja nooremates lademetes, Devoni liivakivides, terves
Siluris ning Ordoviitsiumi ülemises pooles puuduvad igasugused kivimid, mis võiksid
tulla arvesse emakivimitena (A.Eerik, 1936.) nafta tekkimise juures. Lahtine on aga
sealjuures Siluri ja Ordoviitsiumi koostis Devoniga kaetud Lõuna-Eestis, s.o. üle 20
000 km2 suurusel territooriumil. Seevastu Ordoviitsiumi alumises pooles leiame
tervelt kolm taset kivimitega, milledel on omane nafta emakivimite iseloom. 1.
Kukruse põlevkivi, 2. Pakri liivakivi ning 3. Diktüoneemakilt.
Kukruse põlevkivi, olles praegugi veel kerogeenilise iseloomuga, säilitas kõigis meile
annaabi.ee 
