Nafta
pole võimatu. Meie aluspõhja nooremates lademetes, Devoni liivakivides, terves
Siluris ning Ordoviitsiumi ülemises pooles puuduvad igasugused kivimid, mis võiksid
tulla arvesse emakivimitena (A.Eerik, 1936.) nafta tekkimise juures. Lahtine on aga
sealjuures Siluri ja Ordoviitsiumi koostis Devoniga kaetud Lõuna-Eestis, s.o. üle 20
000 km2 suurusel territooriumil. Seevastu Ordoviitsiumi alumises pooles leiame
tervelt kolm taset kivimitega, milledel on omane nafta emakivimite iseloom. 1.
Kukruse põlevkivi, 2. Pakri liivakivi ning 3. Diktüoneemakilt.
Kukruse põlevkivi, olles praegugi veel kerogeenilise iseloomuga, säilitas kõigis meile
tuntud kohtades Eestis ja Venemaal, pinnapealsetes paljandites, kaevandustes ning
puurimistes oma esialgse koostise ja pole seepärast nafta tekkimise soodustajaks.
Teine bituumsete kivimite tase on moodustunud kuni 1,3 m tüsedast Pakri liivakivist.
annaabi.ee 
