· Astlaga varustatud vaid ema- ja töökimalased · Töölised on emasloomad · Isakimalased on täiesti relvitud ja ohutud · Kirev rüü kaitseb neid võimalike vaenlaste eest Pere elutsükkel · Emakimalane erineb töökimalasest ainult suuruse poolest · Suuremad töökimalased kipuvad võimu haarama, nemadki tahavad muneda. · Emakimalased elavad kõige kauem · Järglaste üleskasvatamine võtam emakimalaste kogu energia ja ka ilu · Sügiseks on sametine rüü hõre ja tiivad on räbalad Kasutatud kirjandus · http://www.zbi.ee/satikad/putukad/fol kloor/07/folk_32.htm · http://loodusaed.kirikiri.ee/Kimalased · http://www.miksike.ee/docs/referaadi d2005/kimalased_teelekepler.htm
keelekesega Kimalase vaenlasteks on inimesed ja loomad, kes nende pesa lõhkuda võivad, neid endale toiduks otsivad või kemikaalidega reostavad. Pesa kaitsevad kimalased oma vaenlast nõelates. Mesilasema paarub lesega õhus lennul. Pärast paarumist lesk sureb Iga lennu ajal paarub ema 6-10 lesega Viljastatud munad muneb ema tööliskannu ja neist arenevad emasisendid. Viljastamata munad aga lesekannu ja neist arenevad isasisendid Suve lõpul hukkuvad kõik kimalased peale emakimalaste, kes jäävad kevadet ootama ning seejärel uue pesa rajavad 5. Levik ja kaitse Eestis võib kimalasi kohata igal pool, peamiselt aedades Maailmas on kimalasteliike umbes kakssada, aga nende arvukus kahaneb koguaeg Pesa teeb ta endale maapinnale rohukõrte vahele, pinnasesse, samblasse või maa alla Maakimalane kuulub Eestis 3. kaitsekatekooriasse 6. Kasutamine inimese poolt ja osa looduses Maakimalane tolmeldab harilikku lutserni, mille paljunemist on vaja seemnekasvatajatel