ka vaimukaid salongikomöödiaid ,,Leedi Windermere'i lehvik", ,,Tähtsusetu naine", ,,Kui tähtis on olla tõsine" ja ,,Ideaalne abikaasa". · Tema looming ei olnud kuigi mahukas, aga kõigel, mis ta kirjutas olgu muinasjutud, näidendid või seesama "Dorian Gray portree" , oli eriline sisemine sära. Wilde'i sära allikas oli tema loomulik vaimuteravus. See põhines tema ea kohta tähelepanuväärselt targal eluvaatlusel, aga veel enamgi oskusel neid järeldusi paradokside, täpselt tabavate vastanduste kaudu väljendada. · Wilde'i peateoseks sai romaan ,,Dorian Gray portree". · Veel on ilmunud: · Jutustused ,,Lord Arthur Savile'i roim" , ,,Canterville'i lossi vaim", ,,Näidismiljonär". Vanglas on kirjutatud jutud "Readingi vangla ballaad" ja dramaatiline monoloog "De Profundis" . · Romaan ,,Dorian Gray portree" · Muinasjutud
massikultuur ongi. Wilde ise trotsis "ajastu käske" nii oma käitumisega kui ka teostega. Tema looming ei saanudki olla kuigi mahukas, aga kõigel, mis ta kirjutas olgu kunstmuinasjutud, salonginäidendid või seesama "Dorian Gray portree" , oli eriline sisemine sära. Seda ei saavuta see, kes kirjutab moevoolus, kasumi pärast. Wilde'i sära allikas oli tema loomulik vaimuteravus. See põhines tema ea kohta tähelepanuväärselt targal eluvaatlusel, aga veel enamgi oskusel neid järeldusi paradokside, täpselt tabavate vastanduste kaudu väljendada. "Dorian Gray portree" tervikunagi on selline paradoks. Tammsaare oma saate-essees osutab Wilde'i võimele jagada oma teadvus romaani kolme peategelasse nii, et lugeja ei saa päris täpselt teada, kelle "taga" on Wilde ise. See ongi "moraaliülese" kunsti peamisi tingimusi mis endastmõista ei tähenda, et moraal kui kõlbelisus Wilde'is puuduks
annaabi.ee 
