Eesti kultuurielu 1930-ndatel
piiri.
4) Kõigil sellistel rahvusgruppidel oli õigus kutsuda ellu oma kultuuromavalitsuse
asutused.Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende
koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja
haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust.
5) Järsult suurenes elukutseliste kirjanike,kunstnike,muusikute ja näitlejate arv,loodi
elutuselisi teatreid,koore ja orkestreid.Emakeelne haridus algkoolist
kõrgkoolini.Haritlaste kutseliidud nagu Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Näitlejate Liit ja
Eesti Õpetajate Liit. Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti
kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjudest.Eesti kirjanduselus valitses
1920. Aastate algul luule, hiljem ka proosa, ennekõike realistlik romaan,milles saavutas
kõrgeima taseme A.H.Tammsaare