KUIDAS MUUTUS EESTLASTE ELU PÄRAST MUISTSET VABADUSVÕITLUST?
vägivaldne ristiusustamine. Aastal 1227 alistas kristlik sõjaline ordu
Mõõgavendade ordu eestlaste viimse tugipunkti Muhu linnuse, tappes kõik seal
viibinud inimesed. Saarlased alistusid ja olid surmaähvardusel nõus ristimisega.
1227. aastat loetakse muistse vabadusvõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi
periooditi jätkus sõda kristlaste ja eestlaste vahel veel aastakümneid.
Vabadusvõitluse kaotuse põhjuseid on kindlasti tõik, et ordurüütlid olid
elutkutselised kogemustega sõjamehed, samas kui eestlastel puudusid üleüldse
sõjalised kogemused. Samuti olid sakslased paremini relvastatud ja neil oli
võimalus sõjaväge vastavalt vajadusele uuendada eestlastel taoline võimalus
puudus ning riik pidi taluma mitme riigi vallutusretki üheaegselt.
Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik ning vallutajad olid head diplomaadid
alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval, osates sealjuures ära
kasutada nende omavahelisi tülisid
annaabi.ee 
