Omatud suure improvisatsioonioskuse ja pika lava- tegevuse kestel saadud kogemuste abil on Pinna töötamise tempo teistega võr- reldes palju kiirem. Ta süttib kergesti ning kannab oma isiklikku temperamenti ja ekstaasi igasse kujju. Temal on tõeline teatriinstinkt ja intuitsioon nagu suurel andel peabki olema. Sageli voolab tema temperament üle antud piiridest ja siis Pinna viskab "üleaisa", "teeb silmi publikumile"." Nii rääkis Paul Pinnast Paul Sepp. (Raamatust "Paul Pinna: Minu eluteater ja teatrielu 1884-1944" , lk.193) Endel Pärn räägib, et Pinna olevat ta isegi karskuse ja teatri juurde tagasi too- nud. Surnud Pinna muidugi. Nimelt käinud nad Metsakalmistul Pinna haual ta sünnipäeva pidamas. Istunud ringis, joonud Pinna terviseks ja siis ikka nii, et kui Pinna kord, siis valanud Pärn sortsu Pinna hauale. Aga hommikupoole ööd tul- nud Pinna hauast välja, seisnud hauakivil umbes 40 sentimeetrit pikk ja öel- nud: "Pärn, miks sa minu vahele jätsid!"
aga Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse Jaroslavlis. 1942-44 sõitis PP koos dässorkestri ja draamatrupiga mööda Nõukogude Liitu, esinedes evakueeritutele ja Eesti laskurkorpuse sõjameestele. 1942 omistati talle ja A. Lauterile esimestena Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus. Sügisest 1944 kuni surmani jätkas Pinna näitlejatööd "Estonias". Kasutatud kirjandus: Paul Pinna ,,Minu eluteater ja teatrielu 1884-1994" Internet: http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=150&ItemID=302
- Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. - Self kui sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) isiksus (ego) isiksuse arengu lõppsiht “Personaalne teadlane” (Kelly, 1955) - Personaalsed konstruktid maailma korrastamiseks - Metafoor: “eluteater” – rollide etendamine - = “teadlane” kogub andmed ja loob teooria; “näitleja” esitab selle maailmale! Selfi komponendid: - Füüsiline self - Self kui protsess (“headquarter of adjustment”) - Sotsiaalne self (rollid) - Mina-kontseptsioon - Ideaalne self Selfi kujunemine: - Baldwin (1987): inimese mõtted endast ja teistest on omavahel seotud. - Cooley (1902), Mead (1934): self kujuneb vaid suheldes teistega = teiste reageering kujundab selfi
Marinetti kirjutas veel mitmeid manifeste, nt ,,Futuristliku kirjanduse tehniline manifest" 1912, kus ta esitab uue keelekasutuse põhiseisukohad. Tema järgi tuleb hävitada süntaks, kasutada verbi infinitiivi, mis vahendab energiat, intuitsiooni, elu elavust. Kirjavahemärkide asemel matemaatilised ja muusikalised sümbolid; erinevad trükikunsti eksperimendid: värvid, kirja suurus, font jne. Futuristid ja teater. Teatrit edendasid kolmel viisil: · Eluteater: aktsioonid, ülesastumised avalikes kohtades, publiku sokeerimine, ärritamine, skandaalitsemine. · Varieteeteater: uusi vorme pakkuv teater, mis on suunatud kirjanduskeskse teatri vastu; esile tõstetakse keha ja tehnika. · Dünaamiline teatri vorm, mis pakub vahetut kontakti publikuga; neid sokeeritakse agressiivsuse ja vahel isegi vulgaarsusega. Uuendused institutsioonilises teatris just
Ta käis ka regulaarselt teatris. Oli suur teatrisõber. Vodevill on lugu sellest kuidas üks poeb laua alla ja teine tõmbab ta sealt välja. Melodraamas kurjategija jne. Nendele zanritele omane sisene intensiivsus, efektsed poosid, intensiivsed kired jne seda näeb ka Dostojevski romaanides. Ta käis teatris peaasjalikult vaatamas mõnda näitlejat kuidas ta esisteerib selles trikimaailmas. Ta tihtipeale oli ka ise näitleja, mitte teatris vaid elus. Tema jaoks eksisteeris ka eluteater, ta oli selle lavastaja ja näitleja. Tahtis teada miks inimene seda teeb ja mida ta sealjuures tunneb. Võis kellegi vabalt vodevillilikku olukorda panna. Teda huvitasid kõikvõimalikud väikesed detailid, et luua oma romaanides ebamugavuseõhkkond. See kõik oli talle vajalik filosoofiliste romaanide loomiseks. Dostojevski romaanid ei oleks mahtunud kaasaegse teatri normidesse/raamidesse. See oleks vältimatult kaasa toonud tema romaanide primitiviseerumise. Neist oleks välja imetud