M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Tom hakkas end süüdistama ja needma, et ta
oli ta säärasesse õnnetusse seisukorda viinud; see mõjus paremini. Becky ütles, et ta püüab
uuesti loota, et ta tõuseb üles ja järgneb Tomile igale poole, kuhu ta läheb, kui ta ainult
enam niiviisi ei kõnele. Sest Tom polevat rohkem süüdi kui tema ise.
Niisiis liikusid nad jälle edasi -- sihitult, lihtsalt hea õnne peale, sest kõik, mis nad teha
võisid, oli liikuda, kogu aeg liikuda. Veidi aja pärast näis lootus jälle elustuvat -- mitte, et
selleks oleks mingit erilist põhjust olnud, vaid ainult sellepärast, et juba lootuse iseloomus on
alati ellu ärgata, kui just vanadus ja tutvus äpardustega pole temast jõudu välja võtnud.
Mõne aja pärast võttis Tom Becky küünla ja kustu-
184
tas selle. See kokkuhoidlikkus tähendas palju! Sõnu polnud vaja. Becky sai aru, ja tema lootus
suri
jälle. Ta teadis, et Tomil oli taskus terve küünal ja veel kolm või neli juppi; kuid ta pidi kokku
hoidma.