Retsensioon: Pähklipureja
Nad olid üliilusad ja sellist
tantsuoskust võib lihtsalt suu ammuli vaadata. Veel jäid silma robotlike liigutustega tantsijad,
kellel olid liibuvad neoonsetes toonides kostüümid. Nad lisasid sellisesse graatsilisse
meeleolu vaheldust. Lõpu poole tuli lavale aina rohkem tegelasi, kes olid paaride kaupa
erinevates stiilides kostüümides. Minu arusaama järgi olid nad erinevatest kultuuridest,
näiteks võis ära eristada India ja Hispaania. Lõpus ilmus projektori valgusesse elussuuruses
Pähklipureja. Jäi mulje nagu sõdur oleks olnud tüdruku lemmikmänguasi ning ta on alati
unistanud, et nukk oleks temasuurune.
Võin vist öelda, et minu arvamus balletist on muutnud. Mitte, et ma nüüd tulihingeline fänn
oleksin, aga kindlasti nägin ära midagi väga ilusat. Oli kena vahelduseks pühapäeval ennast
tavapärasest viisakamalt riidesse panna ning seada sammud Estonia poole. Eriti hea elamuse
tekitas see, et õues oli külm, lumine ja veidi jõuluhõnguline
annaabi.ee 
