PÕHJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED
2)V2ikesaared.
Esineb kindla taimkattega alasid, kus kasvab lisaks rohunditele ka poolp66said.
Mustikas, kanarbik, kukemari, Rootsi kukits, lillakad taimed, kibuvitsad,
tyrnpuud.
3)Suuremad saared
Naissaar, Aegna, Prangli.
Esineb v2ljakujunenud erinevaid taimekooslusi.
Salumets, N6mmemets, Laanemets, rannaniit, lodu(sang, lepp, saar, kask,
varsakabi). Madalsood.
*Looduskaitsjad/tse.
LOODUSKAITSE
Keda, mida kaitstakse?
*Lahemaa rahvuspark; Sata-, Ontika-, Toila maastikukaitseala. (P-E pant,
eluskooslused); Letipea Ehalkivi
HARJULAVAMAA
*Asend: P6hja piir kulgeb piki pae astangut, Pakri ps (paldiski) kuni Valga
j6eni (Loksa). L6una suunas aheneb kolmnurga tipuks (j2rvetasandi l2histel).
*Geoloogia relieef: Geoloogiliselt moodustub alusp6hja Silveri ordoviitsium
lava... plantoob, mis madaldub l6una suunas. Kuna p6hjan6lv on v2ga j2rsk,
siis sellest geoloogilist struktuuri nim. kulstaks.
K6rgemad klindiastangud paiknevad Paksi ps. ja Rannam6isas. Lubjakivi paljandub
maapinnal alvaritena