ELUSLOODUSE SÜSTEEM Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel LIIK- on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. SÜSTEMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: · KALAD · KAHEPAIKSED · ROOMAJAD · LINNUD · IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond) Katteseemnetaimed- Kõige keerulisema...
Oksiidid meie elus Oksiide leidub maailmas kõikjal ning neid kasutatakse paljudeks asjadeks. Ilma mõne oksiidita ei leiduks maal isegi elu. Vesi, mida loetakse elu aluseks, koosneb 2-st vesiniku ja ühest hapniku aatomist ning seda nimetatakse divesinikoksiidiks. Ilma veeta ei saaks maal kasvada taimed, mis on eluks maal samuti hädavajalikud. Taimedele on eluks vajalik ka süsinikdioksiid, mida toodavad teised elusolendid hingamisel. Näiteks ainet nimega divesinikdioksiid kasutatakse valgendamisel. Veel kasutatakse seda ka meditsiinis kergemate haavade raviks. Divesinikdioksiidi tuntakse ka vesinikperoksiidi nime all. Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO) on laialdaselt kasutatav keemiline aine. Toiduainetes kasutatakse teda happesuse regulaatorina. Ka kasutatakse teda suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit. Teda on kasutatud ka sisikondade puhastamiseks vorsti too...
Referaat Soojuskiirgus minu elus Pike soojendab taevakehi, mis asuvad Pikese lhimbruses.Pike soojendab ka kehi Maal.Kosmoses on aine niivrd hre ,et seal valitseb praktiliselt thjus.Seetttu ei saa energia levida Pikeselt soojusjuhitavuse ega konveksiooni teel.Kehad saavad Pikeselt energiat valgusena,nii infra-, nhtava kui ka ultravalgusena.Infravalgust nim.mnikord ka soojuskiirguseks,kuid soojuslik toime on kikidel pikesekiirguse liikidel.Maad soojendab philiselt infravalgus ja nhtav valgus.Ultravalguse osa pikesekiirguses on vike.Soojust kiirgavad kik kehad.Soe ahi soojendab tuba kll konveksiooni tttu ,aga samas ka kiirguse abil.hk soojuskiirguse mjul oluliselt ei soojene. Soojuskiirguseks nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuksi soojusenergia arvel. See on ka ks soojuslekande vormidest (lisaks soojusjuhtivusele ja konvektsioonile). Nagu praktiline kogemus nitab, sltub soojuskiirguse intensiivsus ja spekter keha temp...
Raamat minu elus Kirjandus on olnud juba sünnist võimsaim põhiallikas, mis on inimesi ühendanud ja lahku ajanud, levitanud nii sõnumeid vihast, armastusest ning teavitanud probleemidest.Vaadates ajalugu on enam jaolt raamatud, mis aitavad meil astuda kaks sammu hariduse teel, neid on tohutult palju erinevaid ning neil kõigil on oma kindel otstarve. Teoste kirjanikud ise on loonud neid nii massidele kui ka individuaalidele, aga kas raamatud on mänginud olulist rolli ka minu elus? Usun, et nende roll on minu elu tegelikult päris palju mõjutanud. Kõige esimene asi, mida tahan vaadelda on see, et nad on väga palju silmaringi suurendanud. Sõna ,,palju" all mõtlen, et nad sisaldavad päris palju infot võrreldes filmidega, mis on meil tänapäeva alternatiiv, leidub ainult raamatutes tähtsamaid punkte. Teoste lugemisega saame teada ajaloolisi sündmusi, religiooni, filosoofiat, kõike seda millega saame luua maailmavaate ja läbi saada erinevate mõtetega
Häälega mängimine Maskeering Ehmatused, imestused Mida suurem on esitaja näitlejameisterlikkus, mida ilmekamalt, lihtsamalt ja lastepärasemalt ta esineb, seda jäägitumalt laps muinasjutule kaasa elab. MUINASJUTUKOOL Rahvakultuuri Arendus ja Koolituskeskus Looja Piret Päär Muinasjuttudes juhtub nii mõndagi, aga elus võib olla nõndagi, et seal juhtub veel palju enamgi sellest sünnibki uus muinasjutt. Eesmärgid: meelitada inimesi taas lugusid jutustama. äratada huvi pärimuste vastu (paikkonna, pere ja isiklikud pärimused, rahvajutud, muinasjutud, muistendid, legendid). Arendada eneseväljendusoskusi ja esinemisjulgust.
Energia minu elus Inimesed kasutavad energiat erinevaid asju tehes : trennis käies, toolil istudes, edasi liikudes jne. Aga kust kohast nad selle energia saavad ? Loomulikult süües ja juues. Inimene sööb ära nt. ühe pirni ning pirn muutub kõhus energiaks ja inimesel on jälle rohkem energiat. Aga kuidas energia sinna pirni sisse sai ? Kui pirn alles puuotsas valmib, siis Päike samal ajal annab pirnile päikeseenergiat. Nii saabki energia pirni sisse. Kui ma jooksen lühikest maad, nt
Sport minu elus Sportimine peaks olema iga inimese jaoks tähtis, kuna see aitab hoida keha ilusas vormis ja samuti on see tervisele hea. Just nende kahe välja toodud punkti pärast teen ka mina sporti. Trenni tegemine on olnud mu kaaslaseks juba väikesest saati ja ma tõesti armastan seda. Kuid siiski, mida sportimine täpsemalt minu jaoks tähendab ? Paljud lapsed käivad trennides, kuna nende vanemad on neid juba väikesest peale sundinud. Ma olen samuti juba päris pisikesest peale spordiga tegelenud, kuid mitte kunagi ainult selle pärast , et vanematele meeldib. Tegevus peab ikka endale ka meeldima ja seda tuleb nautida. See on minu põhimõte sportimises. Nagu juba eespool sai mainitud, olen ma päris pikka aega tegelenud spordiga. Esimene trenn , kus ma tublilt kaasa lõin oli peotants. Sellega seotud mälestused on pärit lausa lasteaiaaegadest . Peale selle käisin ma mõnda aega Tartus vehklemi...
Oksiidid minu elus Hapnik reageerib paljude liht-ja liitainetega. Ühinemise tulemusena moodustuvad oksiidid. Oksiidid on keemilised ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide leidub nii õhus kui maapõues. Tähtsamad oksiidid on CO, CO2 , SO2 , CaO, Fe2O3. Nendest CO, CO2 ja SO2 on õhus leiduvad oksiidid, Fe2O3 leidub maapõues. CO süsinikoksiid ehk vingugaas on väga mürgine ja tekib mittetäielikul põlemisel. See moodustub, kui hapnikku on vähe. Näiteks kui ahjusiiber sulgeda liiga vara. Selle tagajärjel võib inimene surra. Ebakorras mootoriga auto ei põleta kütust täielikult ja õhku eraldub süsinikoksiid, mis saastab loodust. CO2 - süsinikdioksiid ehk süsihappegaas kuulub heitgaaside hulka. Seoses autode arvu kasvuga see järjest suureneb ja on kahjulik. CO ei lase soojusel hajuda maailmaruumi ja maal tekib nn kasvuhooneefekt ehk maa soojeneb pidevalt. Hingamisel te...
Sõpruskonnad noorte elus Lugupeetud kuulajad : Õpetaja ja klassikaaslased. Mis roll on sõpruskondadel noorte elus ? Sõpruskonnad ei ole päris kambad , sõpruskonnad on palju positiivsemad. Need aitavad tekitada kindlustunnet ja ühtekuuluvust. Sõpruskonnad on vajalikud selleks ,et igal noorel oleks oma koht omasuguste juures. Nad saavad käia koos kinos, kontsertidel, linnas , parkides jne. Noortel on rohkem tegevust, nad on aktiivsemad ja samas ka õnnelikumad . Sõpruskondadel on vahel lahkhelisi , kuid enamasti on nad tülideta . Noored , kes kuuluvad sõpruskonda on kindlasti
Noorte probleemid elus Maailmas on üle miljardi inimesi, neist miljoneid on noori vanuses 16-25. Tänaval ringi kõndides ei oskaks iial arvata, et neil kõigil võib olla ühiseod probleeme. Kõikidel noortel on siiski ühiseid probleeme armastus, narkootikumid, alkohol, suhted ja peod. Milline inimene ei vajaks enda kõrvale inimest, keda armasta ja kes armastaks. Aga alati kaasneb sellega probleeme. Kord on ühepoolne armastus teinekord hoopis ei jää suhe püsima. Võibolla liialdataksegi sellega, et mõeldakse liiga palju sellele, kuidas suhe püsima jääks. Kuigi peaks mõtlema kuidas olla hetkel õnnelik kuna elatakse siisi ju päev korraga. Mõni ei julge aga armastada ja oma armastust pakkuda kuna kardab haiget saada. Muidugi see võimalus on alati olemas, aga kes bingot ei mängi see jackbotti ei võida. Armastus see paneb kõik noored elama. Suhted, need pole vaid tüdruku ja poisi vahel olevad suhted. Igapäevaselt ...
Meedia meie elus Mis õigupoolest on meedia? Meedia on informatsiooni liikumine läbi erinevate abivahendite nagu teler, raadio, ajaleht või hoopis suuline informatsioon. Kõige rohkem teavet saavad inimesed siiski kuulates, sest hommikul pannakse ikka tööle raadio või teler kust tulevad uudised. Telerist informatsiooni saamiseks ei pea sa sellega samas toaski olema. Tähtsamad küsimused meedias, millele võib vastuseid leida on: Kes? Mida? Kus? Miks? Kuidas? ja ka Millal?. Nende küsimuste vastused annavad kõige rohkem teavet meile kõigile ja see püüdlebki selle poole, et pakkuda meile võimalikult kiiresti ja läbi erinevate infoallikate teavet maailma sündmuste kohta. Informatsioon jõuab meieni kõikjalt ja tahest tahtmata. Juba varajastel hommikutundidel tööle või kooli minnes paneme käima teleri, raadio, arvuti või võtame kätte ajalehe ja koogime välja meie jaoks kõige huvitavamad artiklid. Mõni eelistab...
Kultuur minu elus Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus. Seda mõistet saab mitut moodu defineerida ja erinevalt käsitleda. Mina käsitlen kultuuri kui inimühiskonda iseloomustavat tegevust, mis hõlmab erinevaid valdkondi keel, traditsioonid, kombed ja uskumused. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend. Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutatakse zeste, hääli, sõnu. Ma ise valdan kolme keelt, kuigi vabalt võiksin ka 5. Kõige paremini oskan eesti keelt, mida olen kasutanud suhtlemiseks ema, venna, sõprade ja koolikaaslastega juba kaheksateist aastat. Vene keeles suhtlen vanaemaga, isaga ning temapoolsete sugulaste ja lähedastega. Tean, et oskan seda hästi, seega kui midagi vaja, saan seda zestide asemel kasutada. Aga kui aus olla, siis hoidun venekeelsetest vestlustest tunnen, et võin vigu teha ja sellepärast hoiangi parem suu kinni. Inglise keelt olen õppinud 10 aastat ko...
Rando Pajula EP09 Kunst minu elus Ma ei pane isegi tähele kui suur osa minu ja meie kõigi elus on kunstil . Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus mis tahes loomingulisel tegevusalal . Seega ükskõik kuhu vaadata, on näha mingit sorti kunsti. Inimesed tänaval- kes millise kunstiniku loodud riideid kannab, tubades- erinevate kunstnike loodud tapeedid, autotööstuses- erinevate kunstnike poolt loodud erinevate disainidega autod, ehituses- erikujudega majad- mis on jällegi arhitekti e. kunstniku poolt kavandatud. Kõik see on kunst mida ei panda tähele.
keda viidi tänapäeva Sudaanist Jeemenisse ja Araabiasse närisid marjade mahlast välist punast kesta. Kindlalt hakati kohvi kultiveerima Jeemenis 15. sajandil, võibolla veelgi varem. Mocha oli põhiline sadam mereteel Mekasse ja aktiivseim paik selle aja maailmas. Kuid araablastel oli kindel kord mitte eksportida viljakaid ube, et kohvi ei saaks kusagil mujal kasvatada. Kohviuba on kohvipuu seeme, kuid välimistest kihtidest vabastatuna muutub see viljatuks. Võistluse viia välja mõni elus kohvipuu või ube võitsid viimaks hollandlased 1616. aastal, kes tõid kaasa ube, mida kasvatati kasvuhoonetes. Esimesed kohvimajad avati Mekas. Need levisid kiirelt araabia maailmas ja muutusid edukateks kohtadeks, kus mängiti malet, lauldi, tantsiti ja nauditi muusikat. Need kohad olid luksuslikult dekoreeritud. Midagi sellist kui kohvimaja polnud varem olemas olnud - kohta, kus sai elada seltsielu ja ajada äri meeldivas ümbruses.
Nutiseadmed meie elus Pidev nutiseadmete kasutamine võib kaasa tuua sõltuvust. Sõltuvushäirega kaasneb sageli ka nartsissism, mida põhjustab teadlaste hinnangul liigne sotsiaalmeedias veedetud aeg. "Nartsissism on negatiivne iseloomujoon ja kui inimene veedab palju aega Facebookis või Twitteris, ilmnevad sagedamini just need iseloomujooned,". Sellega kaasneb tihti ka vähem suhtlemist lähedastega või üldse silmast-silma suhtlemist teiste inimestega. Nutiseadmete sage kasutamine viib õpilaste keskmise hinde alla. Arvuti liigkasutamine võib kaasa tuua erinevaid terviseprobleeme: silmade väsimine, pea-, selja-, käevalu jms. Nutiseadmete ekraani taustavalgus mõjutab kehakella. "Meie ühiskond on rikastunud uue sõltuvusega - nutisõltuvusega. See on viinud tähelduseni, et vajalik seade on liigsel kasutamisel seotud ka tervise ohtude ja riskidega. Üks neist on mõju keha struktuuridele," ütles Tallinna Tervishoiu Kõrgko...
Tehnika minu elus. Ma olen kindel, et enamik meist kasutab oma elutegevuseks ning ellu jäämiseks tehnikat. Tehnika on koondmõiste masinate kohta, samuti viis midagi teha. Masinad on on ette nähtud inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks ja töö tõhususe tõstmiseks. Mina kasutan tehnikat oma elus väga palju. Igapäev kasutan mina tehnikat ning arvan, et ilma selleta on mul raskem toime tulla. Tehnika lihtsustab ja kiirendab minu tegemisi. Tüdrukute puhul on tehnikal suur roll oma välimuse eest hoolitsemises. Mina kasutan tehnikat näiteks juuste kuivatamisel fööniga. Põhjus on lihtne, nimelt fööniga juukseid kuivatades säästan ma oma aega umbes tund või isegi rohkem. Muidugi on sellel ka miinuseid, nimelt võtab see kõik elektrit, mille eest tuleb maksta. Samuti
"MAGNEESIUM-ELU NURGAKIVI" Magneesium (Mg) on eriti elutähtis mineraalaine, mida meie organism ise ei sünteesi.Tähtsuselt on ta kaaliumile järgmine keha ainevahetuse protsessis osalemisel. Mg on väga oluline kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses. Tal on tähtis roll ka südame normaalse funktsioneerimise tagamises: veresoonte laiendamisel ja südamerütmi korrigeerimisel. Samuti osaleb ta kõigi lihaste töös ja närviimpulsside ülekande mehhanismides. Mg on ka oluline inimese kaitsmisel stressihormoonide kahjustava toime eest. Mg reguleerib noradrenaliini ja adrenaliini (stressihormoonid) taset. Ta osaleb ainevahetuses 300 erineva ensüümi töös, olles nende aktiveerija.. Parandab rakus hapniku omastamist, mis on väga oluline südame- ja vererõhuhaigetele. 75% inimestest tarbib alla normi Mg ja Eesti pinnases leidub teda vähe. Kui kehas on Mg vähe, kannatab eelkõige raku energeetika. Kui on häiritud Ca ja Mg suhe Ca kasuks, tekivad veres kergesti ...
ALKOHOL MINU ELUS ``Alkohol minu elus´´. Ma arvan, et seda lauset ma enda kohta öelda ei saa. See pärast, et seda peaaegu minu elus pole. Ainult hästi, hästi, hästi vähe. No, muidugi olen alkoholi saanud. Nii umbes 6-aastaselt vanaisa või isa käest õlu lonksu nurudes aga enam ma seda ei taha. Üks põhjus on see, et alkohol kahjustab tervist ja see on ka peamine aga neid on mul veel. Ainukesed inimesed kellelt olen alkoholi saanud on mu vanemad. Nende idee on see, et pigem saaksin ma alkoholi maitsta nende hoolsate pilkude all, kui kuskil nurga taga.
Muinasjutud minu elus Tõenäoliselt on iga inimese elus väga tähtsal kohal olnud muinasjutud- lood, kus reaalsuse ja väljamõeldud maailma vahel on ebaselge ja õhkõrn piir ning hea võidab alati kurja. Need lood panevad fantaasia lendama ja loovad uskumusi, et halb saab alati oma karistuse ning hea saab tasutud kuhjaga. Ma ei julge väita, et see uskumus ka päriselus paika peab, vahel tundub hoopis vastupidi. Tänapäeval on väga levinud, et lapsed enam ei loe muinasjutte ise, vaid
Mees nende elus Aita Kivi Antsla Gümnaasium 12.klass Mari Liis Leppoja ja Kristi Vichterpal Kirjanikust O Sünninimi Aita Liive; sündinud 20. detsembril 1954 on eesti kirjanik ja ajakirjanik. O Ta oli alates 1983. aastast Tallinna NAK-i liige ja kuulub alates 1993. aastast Eesti Kirjanike Liitu. O On töötanud mitmete ajakirjade peatoimetaja. Näiteks: Eesti Naine, Kodukiri ja Kodukolle Autori teoseid OLuulekogu "Usaldades" (1986) OLasteluule kogu "Lendutõusja" (1988) OLuulekogu "Aknalseisja" (1996) OLuulekogu "Tunde küsimus" (2000) ONovellikogu "Üheksa avameelset naist" (1991) ONovellikogu "Teisikud ja armukesed (1993) ORomaan "Jumalakäpp" (1996) ORomaan "Lummus" (2001) ORomaan "Mees nende elus" (2003) ORomaan "Lähedal (2007) ONovellikogu "17 avameelset naist" (2009) ORomaan "Keegi teine" (2014) Lühiülevaade sisust O Roma...
Sport minu elus Sportimine peaks olema iga inimese jaoks tähtis, see on kasulik, see aitab hoida keha vormis ja samuti on see tervisele hea. Sport on tegevus mis nõuab palju liikumist. Paljud teevad sporti kas niisama, või selleks, et hoida ennast heas vormis. Sport arendab lihaseid ja füüsilisi võimeid. Sport on minu vaba aja suur sisustaja. Miks on sport kasulik? Spordist sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtted. Seda sellepärast, et paljude spordialade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad hoopis teised lihased. Inimeste igapäeva elu on kiire, tehakse palju tööd ja seetõttu ei leia paljud aega sportimiseks. Sport vähendab stressi ja inimene tunneb end paremini ja vabamalt. Sporti tehes on vaja palju kannatust. Kui esimesed tulemused on käes siis tekib motivatsioon ja kohusetunne. ...
Alkohol minu elus Inimesed on tarvitanud alkohoolseid jooke juba ammustest aegadest. Esimesi õllekanne on leitud juba enne Kristuse sündi. Arvatakse ka, õlle läbi leiutati ka leib. Esimesed märkmed õlle ja veini valmistamisest on 3000 a. eKr Egiptuses ja Asüürias. 15. saj. oli alkohol kasutusel arstirohuna. Siis destilleeriti alkohole kloostrites. Alkohole saadi siis enamasti mono- või oligosahhariide sisaldavate taimemahlade anaeroobsest kääritamisest, mille tulemusena tekkis etüülalkohol. Kui inimene joob alkoholi, satub see seedimisse ja sealt edasi verre. Enamus alkoholist lõhustub ja väljub maksa kaudu. Vaid väga väike protsent lahkub kehast uriini ja higiga. Sealt tuleneb ka esimene probleem – alkohol on keha jaoks mürk ja seetõttu kahjustab see tugevalt maksa (näiteks maksatsirroos ja maksapõletik). Rasedad ja noored ei tohiks üldse alkoholi tarbida, kuna alkohol kahjustab aju ja rasedatel ka loodet....
Keemia minu elus Igapäevaelus me puutume kokku erinevate keemiliste elementitega ja keemiliste ühenditega. Ma arvan , et inimene kes teab keemiast midagi, väljendab sellega ka kindlasti oma haritust, sest üldjuhul teavad tänapäeva inimesed keemiast ainult seda, et on olemas selline aine, kus on hapnik ja vesinik ja toimuvad igasugused reaktsioonid. Iseenesest keemia on aga kindlasti iga inimese jaoks väga tähtis ning esineb inimeste igapäevases elus. Võib võtta lihtsa näite vahenditest, mida kasutame kodus või mujal. Naised kasutavad keemiat väga palju, kui teevad süüa, koristavad, meigivad, kasutavad aias putukate hävitamiseks putukatõrjet. Sidrunhapet kasutatakse üsna sagedalt toitude ja jookide valmistamisel. See on üks tuntumaid happesuse regulaatoreid. Tordi küpsetamiseks me kasutame söögiäädikat ja maitseaineid nt: kaneel. Praegu mõnedes toiduainetes on palju keemiat, selleks et nad ei läheks halvaks.
Meedia minu elus Meedia on väga paljudele inimestele oluline, vahest isegi eluliselt oluline. Meedia vorme on mitu: raadio, televisioon, paberkandja ja internet. Tänapäeval otsitakse palju viise kuidas internetis raha teenida, populaarseim viis on youtube. Youtubes sa laed üles mingi arv videosid mingi aja jooksul on sul võimalus raha teenida kui teed seda piisavalt tihti ja kui on piisavalt vaatajaid. innternetsit saab ilmselt kõige rohkem infot otsida ja seal saab kõike näha ja kuulda. Raadios on siiski piiratud võimalused, näiteks ei ole midagi näha ja kui on midagi vajalikku vaja teada siis peab väga tähelepanelikult kuulama. Raadiot kuulatakse kõige rohkem autodes, eriti pikkadel sõitudel. Vahest peavad inimesed ummikutes nii kaua istuma, et jäävad uudistest ilma, siis on neil võimalus kuulata raadiost tähtsamaid päevauudiseid. Televisiooni meediakanalid on sarnased interneti omadega, ...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium TOITUMINE NOORSPORTLASE ELUS uurimistöö Koostaja: Marcus Methusalem Juhendaja: Anne Tomingas Tallinn 2014 Resümee Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi G2KRL õpilase Marcus Methusalemma uurimistöö teema on „Toitumine noorsportlase elus“. Käesolevas uurimistöö eesmärk on otsida vastuseid küsimustele, mis käsitlevad noorsportlaste toitumusharjumusi. Uuritakse, kas spordiharrastaja on teadlik oma päevasest energiavajadusest ja kas noorsportlane
Fotograafia inimese elus Fotograafia mängib aina suuremat ja olulisemat rolli inimeste ja ühiskonna elus. Fotod aitavad meil ajas rännata ning koguda uusi teadmisi ja muljeid. Fotograafiale on suure tõuke andnud ka tehnoloogia areng, kuid sellega on kaasnenud nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Milline on olnud läbi aegade fotograafia roll inimeste ja ühiskonna elus ning kuidas on seda mõjutanud tehnoloogia areng? Tänapäeval mängib fotograafia inimeste elus suurt rolli, sest tänu fotodele on meil aimu ka palju varasematest aegadest ning meil on võimalus ajas tagasi rännata, kuna fotod aitavad luua nägemuse ajastust. Foto vaatajal hakkab tihti peas tekkima lugu ning mulje saamiseks ei pea tingimata kohal olema. Fotot vaadates saab olla omale ise giidiks ja teejuhiks enda fantaasia teekonnal
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Muusikat kuulavad kõik noored ning muusika kuulamine on üks peamisi tegemisi noorte elus. Selles peatükis räägingi, milline on muusika tähtsus noorte elus, millised on noorte lemmikmuusikastiilid ja kuidas noored muusikat hindavad. 1. Muusika noorte elus Noored armastavad vabal ajal kuulata meeldejäävat ja arusaadavat muusikat. Muusika vastu tunneb huvi absoluutselt iga noor. Muusika kuulamine ja televiisori vaatamine jagavad esikohta noorte elus. Muusika kuulamine võib ajendada noori õppima võõrkeeli, näiteks selleks, et laulude tekstidest paremini aru saada, samuti laiendab muusika noorte sõnavara. 1
Keskkonnaprobleemid Eestis Keskonnaprobleemid on saanud üha aktuaalsemaks teemaks eestlaste elus. Enamus meist loodab, et selle probleemiga tegeleb keskkonnakaitse ja teised asjakohaste teadmistega inimesed. Tegelikult peaks iga eestlane mõtlema sellele, et mida ta ise saaks looduse heaks ära teha, sest teadupärast suured muutused saavadki alguse väikestest tähelepanekutest. Millised aga on Eesti peamised keskkonnaprobleemid ja kuidas saaks igaüks meist aidata? Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. Metsi
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Muusika noorte elus......................................................
Muinasjutud inimeste elus Lühikirjand Iga lapse parim ajaviide varases eas kujuneb suhtluse ümber. Ent vanematel pole kahjuks piisavalt aega nendega pidevalt rääkida. Selleks, et pisikeste inimeste silmaring siiski laieneks, on juba iidsetest aegadest loodud muiasjutte. Ennemuistsetel aegadel, kui maa kubises nõidadest ja lohedest, oli inimestel kergem muinasjutte luua oli ju põnevaid teemasid nii palju. Kaasaegsetel vanematel on
Muusika minu elus Olen muusikaga seotud igapäev ja põhimõtteliselt ka igal hetkel. Võib päris kindlasti väita, et mitte ükski inimene siin universumis ei ole selline, kes ei puutuks kokku muusikaga. Kuid mis on muusika minu jaoks ning kuidas puutun mina muusikaga oma igapäeva elus kokku? Muusika on minu jaoks kui hapnik, ilma milleta oleks siin maailmas võimatu elada. Muusikat kuulates laekub minusse nagu mingi energia, mis mu täis laeb. Muusikat meeldib mulle kuulata vastavalt tujule, kuid mõnikord on lausa selline tuju, et kohe ei tahagi muusikat kuulata. Kuid kas siis ongi nii, et minu päev möödub ilma muusikata? Kohe kindlasti mitte. Minu jaoks on ka linnulaul muusika. Hommikul kooli kõndides jääb
Tehnika minu elus Läbi ajaloo on mitmed inimesed üritanud midagi uut ja vajalikku valmis meisterdada. See on neil ka õnnestunud ja viinud tänapäeva ühiskonnas innovaatiliste leiutisteni. Areng on olnud meeletu viiamse saja aasta jooksul. Tehnika arengule on kõvasti kaasa aidanud sõjad. Üks tähelepanuväärsemaid fakte teaduse ja tehnika arengust on tuumaenergia. Nagu öeldaksegi, igal asjal on oma head ja vead, nii ka sellel. Tuumaenergia on võimas, kuid ohtlik. Tuumaenergia võeti kasutusele aatomielektrijaamade ehitamiseks kuid eelkõige võimsate pommide valmistamiseks. Kuid kuidas see mõjutab minu igapäevaelu? Igal koolipäeval äratab mind äratuskell. Ilma selleta oleks minul võimatu ärgata õigel ajal. Peale piinavat äratust loivan ennast kööki ning avan kraani, kust voolab külm vesi, millega loputan oma näo ning täidan veekeetja. Klõpsti tänu imelisele elektrile ja tehnikale kannus läheb mõne minuti pär...
Energia minu elus Oma elus tegelen ma kahe asjaga energia kulutamisega ja kogumisega. Energia on mulle väga tähtis. Kui mul poleks energiat ei jõuaks ma midagi teha . Energia on meie elus vajalik . Näiteks kui ma söön midagi muutub se mu sees energiaks jõuan ma jälle palju asju teha . Ma vahepeal joon energjajooki õhtul ja siis suudan ma kaua üleval olla ega väsi ära . Miks se nii on ? Ma arvan ,et see energjajook muutub minu sees energjaks ja ma suudan kauem üleval olla ,sest energjajoogis on mitu korda rohkem energjat sees kui tavalises toidus. Kui mu isa autoga sõidab, siis auto kulutab ka energjat .Bensiin läheb seal mootorisse ja plahvatab ning
ASJAD MINU ELUS Elu ümber asjade, sest asjad annavad meie elule mõtte. Meie elu täis üllatusega, ei saa me aga unustada, et meie elus on ka kurbust ja valu, mis paneb meid mõtlema oma igapäeva kaitsmiseks. Rõõm on nii suur kui endale oma kodu ostad ja lepingu täitmisel jälgid. Enne korteri ostmisel kinnitasime allakirjutamisega koos müüjaga, et ta garanteerib vabastama korteri sellises seisukorras, millises see oli ülevaatamise mommendil, maksma elamise ja teenuste kasutamise eest, ja korteris ka jääb öeldud kodutehnika. Tuli siis hüpoteeklaenuga ostetud korter kahe laenusaajaga ja mõtteliselt jagatud osad.
Seened inimese elus 8 klass 2007 1 · Inimesele on osa seeni kasulikud, osa kahjulikud. · Mõningaid hallitusseeni kasvatatakse antibiootikumide tootmiseks. · Pintsellhallikust saadakse penitsiliini, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. 2 · Mitmete juustusortide valmistamisel kasutatakse hallitusseeni. Näiteks rokofoori juust valmib inimesele ohutu pintselhalliku kaasabil. · Soojas ja niiskes ruumis võivad hallitusseened rikkuda nii toiduaineid kui ka raamatuid, riietus- ja nahkesemeid. · Hallitanud toit sisaldab mürkaineid ega kõlba süüa. 3 · Pärmseened on asendamatud toiduainete- tööstuses. Nende abil valmistatakse pagaritooteid,pruulitakse õllet ja kääritatakse veine. · Pärmseeni kasutatakse ka ravimite valmistamisel. 4 · Kübarseened on hinnatud söögiseened. · Seentes on rohkesti vett (90%), kuid nad s...
Raamat minu elus Raamatud on ühed huvitavad infoallikad, mis on teadmistest pungil. Kooli kohustsulik kirjandus on loodudki selleks, et noored neid loeks ning uusi avastusi ja teadmisi ammendaksid. Nende tähtsust ja mõju hakkasin alles hiljuti tajuma. Kuid milline on siiski raamatute roll inimeste elus? Raamatute tähtsus minu elus tundub aina suurenevat, seda küll kolme-nelja aastase mõõna järel. Algklassides sai ikka raamatuid hoolega loetud ja lapatud, kuid põhikooli alguse osas muutusid need kuidagi igavaks ja mõttetuks. Kindlasti loeks praegu neid samu raamatuid suurema põnevusega, kuid tol ajal ei mõelnud sellele, et raamat võib ka minule midagi anda, vaid see tundus lihtsalt tühise aja raiskamisena. Muidugi sai ka raamatus lehekülgi rahuliku südamega edasi keeratud, mida ilmselt kunagi enam ei tee
NITRAADID MEIE ELUS KAROLIN PETERSON MIS ON NITRAADID? Nitraadid on anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolad ja orgaaniliseskeemias lämmastikhappe estrid. Nitraadid, mis on soolad, koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja nitraatioonist (NO3-) keemiliseks sidemeks on seal iooniline side. Nitraadid, mis on estrid, ei koosne ioonidest ja seal on kovalentsed sidemed. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad ning võivad kergesti plahvatada. NITRAADID MEIE ELUS NITRAATE KASUTATAKSE .. Väetistes Lõhkeainetes/ilutulestikus/signaalrakettides Värvide tootmisel Tikuvabrikus Klaasitööstuses Laborites VÄETISED Orgaanilised väetised (sõnnik , virts , kompost ja turvas) Mineraalväetised (maavarad või keemiliselt toodetud) (lämmastikväätised ja fosforväätised) Naatrium-, Kaalium-, Kaltsiumnitraate (NaNO3 ; KNO3 ; NH4NO3 ; CaNO3 .. ) LÕHKEAINED Kaalium-, amoonium-, naatriumnitraadid
Muusika inimeste elus Muusika on olemas kõikide inimeste elus. Me kuulame muusikat iga päev. On olemas inimesi kellele meeldib popmuusika ja kellele klassikaline muusika. Üks asi on selge, ilma muusikata kultuurne inimene ei suuda elada. Muusikat on vaja kuulata iga päev, kuna see arendab meid. Muusika kuulamine arendab fantaasiat ja emotsionaalsust. Muusikat on vaja hakkata kuulama alates lapsepõlvest. See aitab kaasa vaimsele arengule. Hea on kuulata muusikat kinniste silmadega. Siis see aktiveerib parema kujutlusvõime
laule nagu: „Mere pidu'', palju luuletusi ja jutte. Muidugi on Eesti mererannikul palju ilusaid randu, kus inimesed saavad suvel vabal ajal lõbutseda ja puhata. Talveks meri külmub ja kattub jääga. Eestis saab talviti osadele saartele sõita autoga üle mere jäätee kaudu, siis kui meri on külmunud. Nii et kuna eestlased elavad mere ääres ja merega koos, siis on kogu eestlaste elu merega seotud nii otseselt kui kaudselt, meri mõjutab eestlasi nende igapäevases elus kasvõi juba ilmastiku osas, on meil ju mereäärse riigina läänemereline niiskem kliima. Rohkem on merega seotud kindlasti merele lähemal elavad inimesed, aga ka kaugemal Võrumaa külas elav inimene kuulab vahel mõnda ilusat mereteemalist laulu, ostab poest Läänemerest püütud kala või teeb vahel mõne töö- või puhkusereisi Soome. KÕNE Raido Sirel-i poolt, 8 a klass, Viljandi Paalalinna Kool
Riskikäitumise ennetamine. 1996.a. Inimeseõpetuse aine I-XII kl. koolide "Riiklikus õppekavas". Seksuaalsus ... ... Seksuaalsust ei saa võrdsustada seksuaalvahekorraga, seksuaalsus on palju enamat- energia, mis paneb otsima soojust, kontakti, lähedust, armastust. ... Tunnete kogemine, keha tundmaõppimine, lähedussuhte loomine Seksuaalsuse 4 dimensiooni Soojätkamine Armastus-soov kedagi armastada igal eluetapil, tema eest hoolitseda, olla ise armastatud Nauding- naudid elus kõike, mida ette võtad (õppimine, huviringid, töö jne) Sooidentiteet- enda tunnetamine mehe või naisena Soojätkamine- järglaste saamine Armastus- läbiv joon kogu elu, erinevatel eluetappidel erinev Nauding- nautida võib maailmas kõike, eeldus armastuse andmiseks ja vastuvõtmiseks Sooidentiteet- käitumisviis, mida ühiskonnas seostatakse mees- või naissooga Kehataju olulisus eriti murdeeas Kolm lähtekohta Absolutism Relativism Hedonism Lk.56-59 õpik
Euroopa Liidu roll meie elus Meie elus on Euroopa Liiduga liitumine osutunud suureks rolliks, sest praeguseks ajaks pole ühtegi inimest keda EL ei mõjutaks positiivselt või negatiivselt, poliitiliselt või kultuuriliselt, hariduses või tööalaselt. EL on laiendanud meie kui noorte õppimise võimalusi ja vajadusel ka olulist toetust. EL loob programme mis annab võimalusi tutvuda teiste kultuuridega ja õppida erialasi mis Eestis on piiratud või kättesaamatud. Näiteks Taanis on võimalik EL
Alkohol minu elus Paljude jaoks on alkohol hädavajalik nagu vesi, kuid kas ka mulle ? Kindlasti mitte, kuna eluks vajalikke valikuid saame teha vaid ise. Ma tean, mis maitsega on viin, rumm, konjak, viski jms, kuid ma ei näe põhjust nende tihedaks tarbimiseks. Mina joon alkoholi erinevatel aegadel ja põhjustel. Pokaal shampust üksi vannis olles mõjub mulle üksnes lõõgastusena. Õlu pärast sauna on suurepärane värskendus, kusjuures õlu on üks mu
Religiooni roll inimese elus. Religioon mängib inimese elus tähtsat rolli. See mõjutab meie igapäevaseid tegevusi, kombeid ja traditsioone. Usklikel on kelle poole pöörduda, kelle poole palvetada kui neid on tabanud õnnetus, kuigi minu arvates neid keegi ei kuule. See annab neile loo-tust, kui usutakse, et neid on kuuldud ja et nende soove täidetakse. Erinevatel inimestel on erinev usk. Neid on maailmas palju. Neist levinuim on Kristlus, mis jaguneb oma-korda veel erinevateks vooludeks. Kristlasi on maailmas umbes 2 miljardit.
juba harjumuseks saanud jooksmas ja iganädalane jõusaalis käimine. Tahaksin veel ära mainida, et alati ei ole stress halb. See jaguneb kaheks: düstress, mis on inimese tegevust pärssiv pingeseisund ja eustress, mis aktiveerib tegevust. Inimesed on erinevad ja mõned on sellised, kes pingestatud olukorras muutuvad aktiivseks ja nende töö ja tulemused muutuvad paremuse poole. Selleks võib ajuti isegi stressi esile kutsuda. ,,ELU KEERULISEKS! Mida rohkem asju sa elus tegema pead, mida rohkem asju sa omad või juhid, ja mida rohkemate asjade eest sa vastutad, seda rohkem asju võib viltu minna." ,,AEG EI OLE RAHA Kui rahaautomaati kasutad, proovi teostada kõiki võimalikke operatsioone. Aga ainult juhul, kui su selja taga ootab inimesi." Kasutatud kirjandus: Taimi Elenurm, Anu Kasmel, Anti Kidron, Eha Rüütel, Maria Teiverlaur, Uno Traat ,,STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?" 1997 Rohan Candappa ,,STRESS, väike käsiraamat"
ning arvestab temaga rohkem. Kõiki usklikke ühendab kokkukuuluvustunne. Neil on omad uskumused ja tavad, mida nad järgivad, pühad paigad, mida tähtsaks peavad, legendid, mida usuvad, kombed ja rituaalid, millest kinni peavad. Lisaks on ühe usundi järgijail ühised kindlad arusaamised, jumal või jumalad, pühad paigad, pühakiri. Näiteks Jeruusalemmas asuv Nutumüür on tähtis palvekoht juutidele, moslemid aga püüavad korra elus teha palverännaku Mekasse Saudi Araabias. Tihti on võõrastel sama usu pooldajatel palju rohkem ühist ja jututeemat, mida arutada, kui nendel, kes on näiteks lihtsalt mitmeid aastaid olnud naabrid. See tulenebki sellest ühtekuuluvustundest. See aitab inimesi paremini mõista. Üldse on vaja tundma õppida paljude religioonide põhimõtteid, kuna nii mõistetakse paremini teisi kui ka iseennast, saadakse aru, mis põhjustel maailmas mingid asjad toimuvad
Põlva ühisgümnaasium 9.a klass Naised ühiskondlikus elus Referaat Aviva Vigel Juhendaja: Liia Vijand Põlva 2006 FEMINISM Feminism oli algselt vaid poliitiline liikumine, mis nõudis ühiskonnas naistele meestega võrdseid õigusi. Feministlikku liikumist peetakse 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi fenomeniks. Selle perioodi vältel liikumine on läbinud kaks erakordset tõusu, mis on tuntud esimese ja teise laine nimede all. Esimene laine (1880 -1920)
Baltlaste roll eestlaste elus Kõik mis on olnud minevikus, on tähtis praegu, sest kõik minevikus toimunud on mõjutanud tulevikku. Kõik baltlaste teod nii Eestis kui Lätis on teinud meist need , kes me täna oleme. Isegi kui need pole olnud meelt mööda, tuleb sellega leppida. Seitsesada aastat tagasi Eesti maale tulnud võõras haritud rahvas ning endale kodu lõi, aga saksastamiseks polnud neil piisavalt jõudu. Baltlased arvasid, et ilma nendeta ei jääks eestlased püsima
Naised ühiskondlikus elus Naiste rolli muutumine ühiskondlikus elus -said valimisõiguse -töötasid sõjatehastes -nõudsid endale meestega võrdseid õigusi -olid edukad paljudel aladel -õppisid ära suitsetamise -paljudes maades nähti naisi eelkõige pereemadena Nõukogude perioodil hakati rõhutatult esile tõstma naiste ja meeste võrdsust, mitte võrdväärsust või võrdõiguslikkust. Proletariaadi diktatuuri põhises riigis kuulus eriline au naistöölistele, kes pidasid mehelikke ameteid, nagu naistraktoristid.
Baltlaste roll eestlaste elus Sakslased muutsid poliitilist segadust ära kasutades endale õiguskorra, millega polnud lätlased ega eestlased nõus.Eestlased olid vihased sellepärast,et nendega ei arvestatud ega arutatud tehtavaid muudatusi.Viha rahvuste vahel tekkis juba 13.sajandil kui Sakslased tungisid vägivaldselt Baltimaadesse ning asusid eestlasi ,lätlasi kamandama.Võimujanu on peamine põhjus,mis toob endaga kaasa rahvuste vahelisi konflikte. Baltlased on kindlad, et ilma nende sissetungita baltimaadesse poleks eestlastel ega lätlastel kultuuri ning nende eksisteerimine oleks nullilähedane. Eestlased omakorda kinnitavad , et oleksid Läänemere ääres elades endale kuluuri otsinud või omandanud.Need on ainut oletused,ning me ei saagi kunagi teada kellel oli õigus,kellel mitte.Eesti asukoht on kultuuri omandamiseks väga hea,sest üle lahe asub Soome,loodesse jäävad Rootsi ja Norra ning itta Venemaa.Tä...
Tegelikult pole vaja ju seda meelde tuletada, noored teavad seda isegi, et kunagi peavad nad kasvama suureks ning alustama elu omaette. Kuid millest oleneb see, kuidas ma tulevikus hakkama saan? Mida on selleks õnneks vaja, et olla edukas ja elada muretut elu? Olen täiesti veendunud, et tulevikku mõjutab oluliselt inimese haridus. On ju kõigile meile selge, et omades head haridust on tulevikus palju kergem. Alati on küll ka ebaõnnestujaid, kuid üldjuhul on haritud inimestel elus palju kergem. Probleemidega seisavad silmitsi nemadki, kuid kahtlemata pole neil harituna suuri raskusi töö leidmisel. Ja selle hea töökoha on nad surmkindlalt ära teeninud, nähes nii palju vaeva ja tehes niivõrd palju tööd selle nimel, et tulevikus oleks lihtsam. Nagu ütleb ka kiri Tartu Kommertsgümnaasiumis: "Haridus on aare ja töö on võtmeks tema poole." Selge on ka see, et palju oleneb sellest, kuidas inimene ise püüab ja mida ta tahab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
