Kroonlehed aga paiknevad õie keskosas ning kujutavad endast nö. õiesüdamikku. Elulõngad võib tinglikult jagada kolme gruppi: I: Elulõngad, mis õitsevad elmise aasta võrsel mais-juunis. Neid tuleb tagasi lõigata kohe pärast õitsemist, et järgmiseks aastaks jõuaksid kasvada noored tugevad võrsed. Selle grupi elulõngad taluvad ka poolvarju, kuid paremini õitsevad päikese käes. Sellesse gruppi kuulub näiteks laialt levinud alpi elulõng, aga ka mitmeid teisi elulõngaliike. 9) Clematis alpina -alpi elulõng Sõrestikel kuni 3 meetri kõrgusele tõusev, habras liaan. Õied (tupplehed) sinised kuni violetjad, läbimõõduga 3...6 sm, südamikuosas (kroonlehed) valged. Pärast õitsemist jäävad taime kaunistama siidjad seemnetupsud. Liik on külmakindel ning võib talveks jääda üles sõrestikule. Huvitavaid tulemusi anab ka alpi elulõnga paigutamine mõne suurema puu tüvele.
(Apiaceae), tulikalised (Ranunculaceae), maavitsalised (Solanaceae), mailaselised (Scrophulariaceae). Elulõngade aed Elulõngade aed jääb botaanikaaia jõepoolsest väravast sisenedes paremale poole ja on rajatud 2006. aastal. Siin saab tutvuda ligi 60 elulõngaliigi ja sordiga. Elulõngade aias leidub nii väikeseõielisi kui ka suureõielisi elulõngasorte ja looduslikke elulõngaliike. Liikidest on esindatud Clematis tibetana, saagjalehine elulõng (Clematis serratifolia), pruunikas elulõng (Clematis fusca), hilis-elulõng (Clematis stans), ida-elulõng (Clematis orientalis) ja Farges'i elulõng (Clematis fargesii). Tartu Ülikooli botaanikaaia kasvuhoonekollektsioonid Kasvuhooned on jagatud nelja erineva kliimaga ossa Palmihoone Olulisem ja kasvuhoonele nimegi andnud taimerühm on palmid. Neid võib leida siit üle 60 liigi nii Ameerikast, Aafrikast, Aasiast kui ka Euroopast. Otse uksed kasvuhoonesse astudes võib kohata seal aedkannat (Cannacede
Mari söödav Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik metsviinapuu PARTHENOCISSUS quinquefolia Click to edit Master text styles 25m (1aasta = 3m) Second level Päikseline Third level Fourth level Fifth level Alpi elulõng CLEMATIS alpina Click to edit Master text styles3m Second level Õitseb mais Third level Soojakasukohta, Fourth level Fifth level kuivemat lubjakat mulda väänduv Siberi elulõng CLEMATIS sibirica Click to edit Master text styles 6-7m Second level väänduvad Third level Fourth level
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 12ü klass Merilin Aavik Mõned faktid tema elust Ta sündis 3.oktoobril 1909, Kullamaal savitööstuse meistri peres. Tema vanemad surid noorelt, ning teda kasvatasid vanavanemad. Ta on õppinud Silla koolis, Tallinna õhtukoolides ning 1938.aastal asus õppima Pallase kunstikooli Tartus, selle lõpetas aastal 1943. Aastast 1945 oli ta Eesti Kunstnike Liidu liige ning aastast 2002 auliige. On olnud õppejõud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ( 1947-1988), 1969.aastast maalikunsti professor ja 1993 aastast kuni surmani emeriitprofessor. Aastal 1999 autasustati teda Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Aastal 2002 valmis Rein Raamatul temast portreefilm ,,Valdemar Väli". Väli sai tuntuks eelkõige oma portree- ja maastikumaalidega. V. Väli kujundas ise oma hauakivi. Valdemar Väli suri 17.märtsil 2007 aastal Tallinnas. K...
Betti Alveri luuletuste analüüsid Asjad Mulle jäi mulje, et see luuletus räägib sellest, kuidas ta oma asjad on hooleta jätnud ja laokile. Kuidas ta kiirustab, et kellegiga kokku saada, aga koduste asjadega pole aega üldse olnud tegeleda ning kui ta siis kodust lahkub, jäävad need laokile jäetud asjad talle hinge peale ning kuskile alateadvusesse ikka kummitama. Tema umber hädaldavad mitmed Luuletuses on kasutatud palju isikustamist näiteks “paks klaver nurgas ägab hambavalus”, “kähisedes nõuab köhatilku astmaatiline vana seinakell”, “kuid esemed ei tunne oma piire, nad peavad kinni mind”, “lamp kardab tonte, tugitoolil tihti seljas on kramp ja sohva kaebab gihti”. Samuti on kasutatud epiteete, näiteks (“lakkamatu helin”), “etteheitvat pilku”, “pondunud põsilt”, “mässulises rodus”. Ka sümbolit on kasutatud: “et viimati see jõuk ei püsi kodus, vaid järgneb mulle mässulises rodus” – jõugu all on mõeldud sümbolina se...
Aedhortensia ümara võraga pisike 30. ´Grandiflora` puu Puishortensia ↑ 1,5 m, püstine 31. ´Annabelle` põõsas ↑ 0,2 - 0,4 m, väga 32. Harilik kanarbik madal põõsas Davidi budleia ´Pink ↑ 1,5 m, püstine 33. Delight` põõsas Aedhortensia ´Dart`s ↑ 1,2 m, kompaktne 34. Little Dot` põõsas 35. Elulõng ´Multi Blue` ↑ 1,5 - 3,5 m, ronitaim 36. Hiina sidrunväändik ↑ 6 - 8 m, ronitaim Väänduv kuslapuu 37. ´Serotina` ↑ 3 - 5 m, ronitaim Davidi budleia ↑ 1,5 m, kaarjate 38. ´Bicolor` okstega põõsas ↑ 2 - 3 m, harunev 39. Harilik kukerpuu põõsas õied ↑ 2 - 3 m, laiuv 40. Harilik kikkapuu põõsas või väike puu august september Märkused
Cuppressaceae Juniperus communis harilik kadakas 5) Pinaceae Abies koreana Korea nulg. Lõuna-Korea · Veekogu nurgas kasvavad: 1) Kevadine krookus Crocus vernus 2) Sweet refrain 3) Nezhnyl 4) Rosaceae Malus niedzwetzkyana verev õunapuu. Kultuurvorm · 16 · Veekogu juures väga jämeda tüvega puu on Eesti jämedaim harilik vaher Acer platanoides L. Tüve ümbermõõt on 424cm · Sillapoolse väljapääsu müüri juures kasvavad: - Clematis elulõng "Entel" - Clematis "Diana" - Clematis "Marmori" - Clematis "Roko-kolla" - Clematis "Tartu" - Clematis "Ekstra" - Clematis "Rüütel" - Clematis "Emajõgi" - Clematis "Valge daam" - Clematis "Rahvarinne" - Clematis "Kaunitar" - Clematis "Liisu" - Clematis "Pulmapäev" - Clematis "Piilu" - Clematis "Teksa" - Clematis "Reiman" - Clematis "Optimist"
keskkonnas. Tema märk on küll vesi, kuid metallidest kõlksub ta kokku terase ja rauaga. Kui reisiplaanide tegemiseks läheb, et kodumaja ja -aia kujundamisel inspiratsiooni ammutada, tasuks sihiks võtta Maroko, Lõuna-Aafrika Vabariik, Süüria, Korea, Uruguay, lähematest riikidest trollide kodupaik Norra. Ambur ei põlga ära vana head nelki Aastaid põlatud nelki võib Amburile vabalt kinkida. Tema ei näe selles lilles midagi põlastusväärset. Veel peaksid talle meeldima võilill, elulõng, pojeng, murakas, salvei, kõikvõimalikud samblad ja harilik luga. Puudest sobivad Amburile kask, pärn, tamm, saar ja hobukastan, eksootilisemast floorast mooruspuu. Idüllilisim vaade, mis Amburi koduaknast avaneks, oleks koppel täis ringikappavaid hobuseid. Ent ei maksa unustada, et ta on hingelt jahimees. Seetõttu erutavad tema meeli ka hirved. Selle tulemärgi värvid on lilla ja punakaspruun, kontrastiks koobaltsinine. Amburi metall on tina. Inspiratsioonireisid viigu teda
panna. Elu on müstiline ja keeruline. Selle mõistmiseks peab inimene täiel rinnal elama- end leidma, sest elus olemine on tohutu õnnistus ning elu ise ja viis, kuidas me seda elame, meie lõuend, millest me meistritööd vormime- täiuslikku eluteed. Kõik meie ebaõnnestumised, valikud, tegemised on vaid osake lõpmatust mosaiigist. Kogemused elutee jooksul- jõuan lõpusirgele. Tänu endale proovilepanekus igas olukorras, ennast otsides, olengi nii kaugele jõudnud. Elulõng on pikk- liigun aina edasi, täiuslikkuse poole, et ühel hetkel saaksin öelda: pikk tee endani- tehtud!
tulid kõik Leevi pojad. Ülejäänud, kes jätsid tulemata tapeti. Sellel päeval langes ligi kolm tuhat inimest. Taganud rahva hulgas range distsipliini, läks Mooses taas Siinai mäele ja valmistas Jumala näpunäidete järgi uued käsutahvlid. Nii sündisid tuntud juutide kümme käsku, mille kohta hiljem Jeesus ütles, et ta ei tulnud neid tühistama, vaid täitma. Mooses ise ei jõudnudki ära oodata suure retke lõppu. Egiptusest lahkumisest oli möödunud 40 aastat. 120-aastase mehe elulõng lõppes, kui jõuti Jordani jõe kaldale. Teisel pool Jordanit paistis tõotatud maa. Kümme käsku: 1. Sul ei tohi olla muid jumalaid peale Jehoova. 2. Sa ei tohi asjata suhu võtta Jumala nime. 3. Sa pead pühitsema hingamispäeva-sabatit. 4. Sa pead austama oma isa ja ema. 5. Sa ei tohi tappa. 6. Sa ei tohi abielu rikkuda. 7. Sa ei tohi varastada. 8. Sa ei tohi valetada. 9. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda. 10
ELULÕNG Clematis Mullastik- lubjarikas, viljakat mulda Niiskus- Valgus- Poolvarjus ja päikesepaistelises kohas Haljastusväärtus- tähtsad haljastuses, kuna on pikaajalised õitsejad, väga tähtsad vertikaalhaljastuses 3 Puu võra- Lehed- ronivad Õied- Kroonlehed puuduvad, lõhnavad nõrgalt Viljad- väikesed pähklikesed Sõna elulõng on tuletatud kreeka keelest, st vääti KUKERPUU Berberis Mullastik- vähenõudlik mullastiku suhtes Niiskus- ei vaja eriti Valgus- päiksepaistelistes kohtades Haljastusväärtus- töhtsad haljastuses, kuna nad taluvad kehvasid ilmastikutingimusi, niiskusepuudust ja kärpimist Puu võra- harunev põõsas Lehed- lehed koondunud kimpudena, vahelduvad Õied- kollased, kobaras Viljad- punased, piklikud, söödavad EBAJASMIIN Philadelphus Mullastik- vähenõudlikud Niiskus-
juurduvad sageli n harilik kanarbik, harilik pohl Poolpõõsad- taimed, mille varred puituvad vaid põõsa alumises osas, ülemine osa jääb rohtseks ja hävib igal aastal n sidrunpuju Liaanid Pika nõrga varrega vään- ja ronitaimed, millistel on teistele taimedele kinnitumiseks erilised kinnitusvahendid Tugedele toetuvad n roos, taralõng Ronijuurte abil kinnituvad n harilik luuderohi Väänduvate vartega taimed n lõhnav kuslapuu Leherootsude abil kinnituvad n elulõng Väänlate e köitraagude abil kinnituvad n viinapuu Puude rühmitamine kasvukõrguse alusel Ülikõrged puud- üle 50m n ranniksekvoia, hiidsekvoia Kõrged puud- 36...50m n harilik kuusk, euroopa lehis Keskmised kõrgusega puud- 26...35m n arukask, harilik tamm, serbia kuusk Madalad puud- 16...25m n harilik hobukastan, hall lepp, torkav kuusk Väga madalad puud- 6...15m n harilik kadakas, harilik pihlakas Puude rühmitamine eluea pikkuse alusel
ületalve säilinud võrsetel. Näiteks alpi elulõnga sort ’Estrella’ ei vaja Eesti tingimustes tagasilõikamist ja katmist, sest tema võrsed on külmakindlad ja nad õitsevad vanal puidul. Elulõngade õitsemine kestab maist kuni külmadeni. Õite värvigamma varieerub valgest tumepunaseni, on eri tooni lillasid pehmest roosast kuni tumeda mustjaslillani. Foto 4: Alpi elulõng „Estrella“ 10 3. KASVUHOONEKOLLEKTSIOONID Botaanikaaia kasvuhooned on üle 160 aasta olnud abiks troopiliste ja lähistroopiliste taimede õpetamisel ning samal ajal eksootiliseks ajaviitekohaks tartlastele ja külalistele. Kasvuhooneid on selle aja jooksul mitmeid kordi ümber ehitatud. Viimane renoveerimine toimus alles 2014. aastal kasvuhoonete palmihoone osas, mis seejärel sai ka
tööga ära ei tapaks.) Sa pead austama oma isa ja ema. Sa ei tohi tappa. Sa ei tohi abielu rikkuda. Sa ei tohi varastada. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana. (Sa ei tohi valetada.) Sa ei tohi himustada oma ligimese koda. (Sa ei tohi ihaldada oma ligimese kodu.) Sa ei tohi himustada oma ligimese abikaasat ega tema vara. Mooses ise ei jõudnudki ära oodata suure retke lõppu. Egiptusest lahkumisest oli möödunud nelikümmend aastat. 120-aastase suurmehe elulõng katkes, kui jõuti Jordani jõe kaldale. Teisel pool Jordanit paistis tõotatud maa. Tuntuim skulptuur Moosesest on kahtlemata Michelangelo (14751564) loodud istuv ning seadusetahvleid kaenla all hoidev rahvajuht San Pietro in Vincoli (tõlkes: püha Peetrus ahelais) kirikus Roomas. Michelangelo kujutab Moosest hetkel, mil ta Siinai mäelt tagasi pöördudes näeb oma rahvuskaaslasi kuldvasika ümber tantsimas; täis kirglikku viha ja hämmeldust on ta iga hetk üles kargamas.
tööga ära ei tapaks.) Sa pead austama oma isa ja ema. Sa ei tohi tappa. Sa ei tohi abielu rikkuda. Sa ei tohi varastada. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana. (Sa ei tohi valetada.) Sa ei tohi himustada oma ligimese koda. (Sa ei tohi ihaldada oma ligimese kodu.) Sa ei tohi himustada oma ligimese abikaasat ega tema vara. Mooses ise ei jõudnudki ära oodata suure retke lõppu. Egiptusest lahkumisest oli möödunud nelikümmend aastat. 120-aastase suurmehe elulõng katkes, kui jõuti Jordani jõe kaldale. Teisel pool Jordanit paistis tõotatud maa. Tuntuim skulptuur Moosesest on kahtlemata Michelangelo (14751564) loodud istuv ning seadusetahvleid kaenla all hoidev rahvajuht San Pietro in Vincoli (tõlkes: püha Peetrus ahelais) kirikus Roomas. Michelangelo kujutab Moosest hetkel, mil ta Siinai mäelt tagasi pöördudes näeb oma rahvuskaaslasi kuldvasika ümber tantsimas; täis kirglikku viha ja hämmeldust on ta iga hetk üles kargamas.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba
Astlad: Astlaks võib muunduda kogu leht või osa lehest * Astelde peamine ülesanne on kaitsta taime mitmesuguste, eelkõige taimtoiduliste selgroogsete loomade eest. Kuivade kasvukohtade taimedel (nt kaktuselised) väheneb astelde (endised lehed) arvel taime transpireeriv pind. (kaktuselised, kukerpuu, ohakas) Köitroad: Esinevad nõrgavarrelistel taimedel, kellel nad talitlevad roni-ja kinnitusvahendina. Köitraoks võib muunduda osa lehest (hernel, elulõng ja mungalill) Vivipaaria: seeme idaneb elava taime küljes 34. Õitsemine. Sessoonsus. Õite liigitused. Õitsemine- Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Õite liigitus- Sõltuvalt sellest, kuidas õied on korraldanud isassugurakkude edasi-kandmise (tolmlemise) teisele õiele jaotatakse taimed tuul- ja loomtolmlejateks. Sesoonsus- Monokarpne õitseb üks kord, polükarpne õitseb mitu korda
Astlad: Astlaks võib muunduda kogu leht või osa lehest * Astelde peamine ülesanne on kaitsta taime mitmesuguste, eelkõige taimtoiduliste selgroogsete loomade eest. Kuivade kasvukohtade taimedel (nt kaktuselised) väheneb astelde (endised lehed) arvel taime transpireeriv pind. (kaktuselised, kukerpuu, ohakas) Köitroad: Esinevad nõrgavarrelistel taimedel, kellel nad talitlevad roni-ja kinnitusvahendina. Köitraoks võib muunduda osa lehest (hernel, elulõng ja mungalill) Vivipaaria: seeme idaneb elava taime küljes 34.Õitsemine. Sessoonsus. Õite liigitused. Õitsemine- Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Õite liigitus- Sõltuvalt sellest, kuidas õied on korraldanud isassugurakkude edasi- kandmise (tolmlemise) teisele õiele jaotatakse taimed tuul- ja loomtolmlejateks. Sesoonsus- Monokarpne õitseb üks kord, polükarpne õitseb mitu korda
Yin- yang põhimõtteid kasutades on püütud luua aedu ka tänapäeval. Üks näide Malmö elamumessilt Bo01, mille autoriteks on Rootsi maastikuarhitektid. Selle aia kujundus on rajatud yin-yang sümboli põhjal, mis on oma olemuselt kujutis tasakaalust maailma põhiprintsiipide või primitiivsete jõudude vahel. Yin sümboliseerib maad, puud on sellel poolel tumedad, niisked, vastuvõtlikud ja passiivsed. Pajuvõsa varjus, palmitsetud skulpturaalseteks puudeks ja võrestikeks, kus ronib elulõng, on maapind kaetud püsikutepuhanguga. Teine osa aiast on istutatud täis sibullilli, päikeselembeseid püsikuid ja suvelillede voogavaid laineid. Taimed ujuvad päikese käes, sest yang sümboliseerib taevast - eredat, kuiva ja aktiivset. Ülalkirjeldatud vorm ja stiil räägivadki hiina aedade eesmärgist. Sellised aiad on tegelikult isegi mitme eesmärgiga - need on piirkonnad üksinduseks, vestlemiseks, pühitsemiseks,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
