Lämmastik
Kui
arvestada, et äikesevihmad puhastavad põhjalikult atmosfääri, siis ei "kao asjatult" mitte ükski
lämmastikoksiidi molekul. Sattudes pinnasesse, reageerib lämmastikhape sealolevate naatriumi-,
kaltsiumi- ja kaaliumiühenditega ning moodustab lämmastikhappe sooli, salpeetreid, mis on vajalikud
taimedele. Nii lülitub elutu lämmastik äikese abil taimede, nende kaudu ka loomade ja inimeste
eluprotsessi. Asjatult ei nimeta inimesed äikest "elukandjaks ja eluloojaks".
Füüsikalised omadused ja lämmastiku saamine:
Lämmastik on maitseta, lõhnata, värvuseta gaas. Ta on vees vähe lahustuv (lahustub veidi vähem kui
hapnik). Ta on õhust veidi kergem. Tema tihedus(kg/m 3) on 1,251. Lämmastikku soojusjuhtivus (W/
(m*K) on 0,0237. Lämmastiku sulamis temperatuur on 210 oC ja keemistemperatuur on 196oC, mis
on veidi madalam kui hapnikul (-183 oC). Seda erinevust kasutatakse lämmastiku ja hapniku
annaabi.ee 
