Romantism
Kunst muutus
emotsionaalsemaks.
Romantismi aegsele kirjandusele oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride
segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades lõi
romantism eeldused realismi tekkeks, kuid olenemata sellest polnud selle zanri mõju lüürika
tekkes väga suur.
Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitlejate püüdes tõepärasem näida.
Lavakõne muutus elulisemak ning seostus hoogsama zesti ja liikumisega. Romantismi
kõrgpunktiks võib lugeda 1830. aastat, mil lavastustes hakati rõhutama dekoratsiooni,
kostüümi ja massistseenide ajaloolist tõepära. Keskseks kangelaseks sai isiksus, kes unistab
vabadusest ja õiglusest.
Isiklikult on mulle romantism muusikas, näitekunstis ja kujutavas kunstis väga võõras.
Natuke olen tutvunud romantismiaegse kirjandusega, kuid ka need teadmised on vaid
pinnapealsed.