......................................................................................8 Lõppsõna.............................................................................................10 Kasutatud materjal.....................................................................................11 Lisad...................................................................................................12 4 Sissejuhatus Duke Ellington on üks kuulsaimaid jazzmuusika orkestri juhte, pianiste ja heliloojaid. Sündinud 29. aprillil 1899 Washingtoni mustas keskklassis, veetis ta oma lapsepõlve muretult. Tema lugusid ei oska peale tema enda mitte keegi nii hästi mängida. Sellepärast otsustasin oma referaadi just temast kirjutada. 5 Ellingtoni tulek jazzmuusikasse Olles 18-aastane, soovis Ellington saada maalikunstnikuks. Saades aga muusikuks, oli
Agnes Tael 9b Duke Ellington Edward Kennedy "Duke" Ellington oli Ameerika helilooja, pianist ja orkestrijuht. Ta oli oma eluajal ja siiani on üks suurimaid mõjutajaid jazz'is. Lapsepõlv Edward Kennedy Ellington sündis 29. aprill 1899. Tema ema nimi oli Daisy Kennedy Ellington ja isa nimi oli James Edward Ellington. Nad elasid koos Duke'i emapoolste vanavanematega Washingtonis Ward place'is. Ta ema oli endiste orjade tütar. James Ellington töötas ühe arsti teenijana, tegi arengukavasid Usa mereväele ja vahetevahel töötas ka Valge Maja toitlustajana. Mõlemad Ellingtonid olid väga musikaalsed ja mängisid hästi klaverit. 7-aastaselt hakkas ta õppima klaverit Mrs. Marietta Clinkscales käe all. kuna ta ema riietas
Sisukord Sissejuhatus Edward Kennedy ,,Duke" Ellington oli üks kuulsamaid ja omapärasemaid dzässi pianiste, orkestrijuhte ja heliloojaid. Ellingtoni peetakse väga mõjukaks suurkujuks dzässi ajaloos, kuigi tema looming ulatus mitmete teiste zanriteni. Mõned kriitikud hindavad Ellingtoni loomingut dzässiga isegi kauges suguluses olevaks. Ellingtoni palad sündisid ainulaadselt ning vaid tänu haruldasele koostööle ja suhtele oma orkestriga. Duke Ellington
Duke Ellington. Edward Kennedy ,,Duke" Ellington oli üks kuulsamaid ja omapärasemaid dzässi pianiste, orkestrijuhte ja heliloojaid. Ellingtoni peetakse väga mõjukaks suurkujuks dzässi ajaloos, kuigi tema looming ulatus mitmete teiste zanriteni. Mõned kriitikud hindavad Ellingtoni loomingut dzässiga isegi kauges suguluses olevaks. Ellingtoni palad sündisid ainulaadselt ning vaid tänu haruldasele koostööle ja suhtele oma orkestriga. Duke Ellington arendas muusikat märkimisväärselt tuues sellesse tehnilisi muudatusi, uusi ja erilisi stiile ning kõlavärvinguid. Edward Kennedy Ellington sündis 29. Aprillil 1899 Washingtonis. Ellington hakkas õppima klaverit seitsmeaastaselt. Oma hüüdnime Duke (ingl. k. hertsog) sai Ellington koolipõlves silmatorkavalt korraliku riietuse ja viisaka käitumise eest. Juba noorest peale kuulas, jälgis ja imiteeris Ellington ragtime'i pianiste, mittte ainult Washingtonis, kuid ka
leiutamine Tunnused Arenes välja New Orleansi ja Dixieland jazzist. Tänapäeval jazzile iseloomulik saksofon, sai Chicago jazziga tavaliseks instrumendiks jazz ansamblites ja koosseisudes. Chicago jazz rääkis rassilisest diskrimineerimisest suurlinna melust. Tähtsuses tõusid solisti soolod loo alguses ja lõpus. Loodel oli pigem bluesi mõjutusi ja rütm oli sujuvam, võrreldes varasemaga Kuulsamad muusikud Joseph Nathan Oliver Ferdinand Joseph LaMothe Duke Ellington ● Joseph N. Oliver hüüdnimega King Oliver oli Ameerika tuntud bändiliider ning ta oli eriti tuntud oma mängustiili poolest ja tema oskus kasutada summuteid. Ta oli ka Louis Armstrongi mentor ja õpetaja. Ta suri ateroskleroosi tõttu kuna tal ei olnud raha ravi jaoks. ● Ferdinand J. LaMothe hüüdnimega Jelly Roll Morton oli Ameerika tuntud jazzipianist, helilooja ja laulja. Ta oli tihti tuntud oma ülbuse pärast ja enda reklaamimise pärast. Ta suri astmasse
v=m5TwT69i1lU Koos Armstrongiga, oli ka Bix Beiderbecke üks kuulsatest dzässi vilelejatest, kes paraku suri väga noorelt(28.aastaselt). Dzässmuusika stiil, mis sai SVING alguse 1930. aastatel. Svingis võib kuulda klarnetit, saksofoni, Svingmuusika orkestrit trompetit, kontrabassi, nimetatakse Big Bandiks. klaverit, trumme jt pille. Count Basie Duke Ellington Ühed kuulsaimad svingmuusika orkestijuhid on Duke Ellington ja Count Basie. Duke Ellington Sweet Jazz O'Mine (1930) http://www.youtube.com/watch?v=GaSKL1iqpf8 Balletimaailmas lõi laineid moderntants(20.saj. algul, SA's), mille kuulsamaks BALLETT sindajaks oli San ranciscost pärit Isadora uncan.
Gang(Austin Keskkool) algliikmetest. Bud Freeman Pärast seda tal kujunes välja oma stiili. Üks tema silmapaistvaim soolo oli 1933 aastal- Eddie Condon. Freeman hüüd-nimeks sai angerjas (The Eel-pikkade nootide järgi). Pärast teistes bändides mängimist moodus- tas oma bändi, Summa Cum Laude Orchestra (1939-1940). Tema peamised salvestused on " The Eel“, "You Don't Look Like a Musician” ja " If You Know of a Better Life“. Duke Elington Edward Kennedy "Duke" Ellington (29. aprill 1899 – 24. mai1974) oli ameerika helilooja ja ansamblijuht. Tema isiklik looming oli ulatuslik ja rekordiline jazzi pärand. 1956 aastal oli tema orkestril suur edu.Tema sõber, Edgar McEntree hakkas teda kutsma Duke(semuks). 1914 aastal kirjutas ta oma esimese loo "Soda Fountain Rag”. Pärast muusika õppimist, kujundas välja omalaadse stiil. Duke Elington Ellington hakkas mängima kontsertidel ja klubides. Alates 1917 aastal moodustas ta
docstxt/.txt
Muusika iseloomustus · Kasvas soolode tähtsus ja pillimehe virtuoossus · Kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa (ainult alguses ja lõpus) · Marsilik rütm asendus sujuvamaga · Põhiline võte nn break- orkester vaikis solisti improviseerimise ajal · Tunda bluusi mõjutusi Muusikud · Bud Freeman- tenorsaksofonist · Bix Leon Beiderbeck- kornetist · Duke Ellington- pianist · Fletcher Henderson- pianist · Coleman Hawkins- tenorsaksofonist · Paul Whiteman- tantsuorkestri juht · Eddie Lang- kitarrist Duke Ellington · 1899- 1974 · Pianist · Orkestrijuhataja · Kõigi aegada viljakamaid ja mõjukamaid jazz´i heliloojaid · https://www.youtube.com/watch?v =cb2w2m1JmCY Fletcher Henderson · 1898- 1952 · Pianist · Orkestrijuhataja ·
Chicago jazz Jazz muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides. Esimesed jazzi orkestrid tekkisid 20. sajandi algul. Chicago jazz on üks jazzi liike. Chicago jazzi stiilis suurenes solistide tähtsus. Vähenes kollektiivse improvisatsiooni osa, see säilis vaid palade alguses ja lõpus. Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga. Sellest sai hiljem alguseks svingile. Chicago jazzi kuulsamad esitajad on Bud Freeman, Duke Ellington, Johnny Hodges, Paul Whiteman. Bud Freeman oli ansamblijuht ja helilooja. Ta mängis tenor saksofoni, kuid ka klarnetit. Bud Freeman liitus teise maailmasõja ajal USA armeega ja juhtis seal Usa armee bändi. Duke Ellington oli helilooja ja orkestrijuht. Mitmetes suuremates Ellingtoni teosetes on teemaks mustade ajalugu. Ta väljendas tihti uhkust oma nahavärvi üle. Talle ennustati tihti langust kriitikute poolt, aga seda ei tulnud. Duke Ellingtoni karjäär kestis üle 50 aasta
kõlab bigbändi muusika elegantselt ning väljapeetult FLETCHER 1897- HENDERSON 1952 BIGBÄNDI KOOSSEIS 3-4 TROMPETI T 2-4 RÜTMIGRU TROMBOO PP NI 4-5 SAKSOFON I KUULSAID SVINGMUUSIKUID Kuulus orkestrijuht Duke Ellington Svingikuningas Benny Goodman Laulja Frank Sinatra 1899- DUKE ELLINGTON 1974 1909- BENNY GOODMAN 1986 MUUSIKANÄITED KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Sving#Erinevused _v.C3.B5rreldes_traditsioonilise_d.C5.BE.C3.A4 ssiga https://en.wikipedia.org/wiki/Swing_music#193 0:_Birth_of_swing Haapsalu Põhikool TÄNUD VAATAMAST 2016
Ameerikas sunniti orje töö juures kõnet ja sosinat. Pentatoonika, burdoon, põhiintervallideks kvart ja kvint, heterofooniline, laulma, sest laulmise juures ei saanud orjad rääkida ega ka mitte omavahel kahtlasi plaane välja tonaalsemantiline. haududa. Nii oletab Duke Ellington: "Kartes orjade vaikimist, käskisid isandad neid laulda, et Aafrikas on trummide liike tohutult palju. On mängijale rinnuni ulatuvaid maha toetuvaid püsttrumme, kõrvaldada iga võimalust rahulolematuiks mõtisklusteks või kättemaksu- ja pääsmisplaanide on külili lamavaid, põlvede vahel või kaenla all hoitavaid, rinnal rippuvaid ja süles hoitavaid trumme.
meloodia, polüfooniline kõla, sujuv meloodia, kõlavärvid vähem intensiivsem, Louis Armstrongi orkester, New Orleans Rhytm Kings, Tom Brown (orkestrijuht), Jack Laine (orkestrijuht ja trummid), Nick LaRocca (kornet, trompet). chicago jazz 1920, saksofo, klaver, trompet, tromboon, tuleb saksofin, solistid tähtsamad, kiire tempo, sujuv rütm, tehnilised viimistlused, raske harmoonia, Bud Freeman (tenorsaksofon), Duke Ellington (klaver, orkestrijuht), Fletcher Henderson (klaver, orkestrijuht), Coleman Hawkins (tenorsaksofion). sving 1930 New York, tropmet, tromboon, saksofon, klaver, 4 lööki rõhulised, meloodia õõtsuv ja kiikuv, levis väljaspool usa, lihtne harmoonia, Duke Ellington (klaver), Fletcher Henderson (klaver, orkestrijuht), Glenn Miller (tromboon), Coleman Hawkins (tenorsaksofion), Louis Armstrong, Benny Goodman (klarnet). bepop 1940 New
Third level Fourth level Fifth level Coleman Hawkins (19141969) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Duke Ellington (18991974) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Billie Holiday (19151959) Click to edit Master text styles Second level Third level
vanematele. Seda käidi kuulamas kindlates klubides, nagu Cotton Club New Yorgis. Džässi levikut hõlbustas ka tehnika areng – esimeste vinüülplaatide välja andmisel salvestati ka džässmuusika esmakordselt plaadile The Original Dixieland Jass Band’i poolt 1917 aasta alguses. Džässmuusikutest on kuulsamad trompetimängija ja laulja Louis Armstrong, kes sai kuulsaks oma innovaatilise trompetimängu ja imepärase ande tõttu; pianist ja helilooja Duke Ellington ning viiuldaja ja orkestrijuht Paul Whiteman, keda džässi kuldajastul (20’ndad) kutsuti Džässikuningaks.
Ta müüs üle 40 miljoni albumi Teda on sageli nimetatud Leedi Ellaks ja Laulu Esimeseks Leediks Laulmine Ta hääl oli paindlik, suure ulatusega (3 oktavit), äärmiselt puhas ja hea intonatsiooniga. Suutis laulda mahedaid ballaade, svingi, traditsioonilist popi ja imiteerida igat orkestriinstrumenti. Kõige enam tuntakse teda dzässilauljana. Ta töötas oma pika karjääri jooksul paljude dzassmuusiketega, kelle hulgas olid Duke Ellington, Count Basie, Nat King Cole, Frank Sinatra, Dizzy Giliespie ja Benny Goodman. Karjääri algus Lauljana debüteeris ta 17- aastaselt 21. novembril 1934 Harlemi ooperimajas. Talle pakuti ka võimalust esineda tantsijana, kuid ta eelistas laulmist. Järgmisel aastal kutsus trummar ja bändijuht Chick Webb ta oma bigbändi solistiks. Selle bändiga salvestas Fitzgerald hulgaliselt hitte ja kui Webb suri, nimetati bigbänd ümber "Ella Fitzgerald ja
Ella Fitzgerald Tabasalu Ühisgümnaasium Hendrig Sellik Üldiselt Ella Jane Fitzgeraldoli 20.sajandi USA üks mõjukamaid dzässilauljaid. Ta hääl oli paindlik, suure ulatusega (3 oktavit), äärmiselt puhas ja hea intonatsiooniga. Ta suutis laulda mahedaid ballaade, svingi, traditsioonilist popi ja imiteerida igat orkestriinstrumenti. Ta töötas oma pika karjääri jooksul paljude dzassmuusiketega, kelle hulgas olid Duke Ellington, Frank Sinatra ja paljud teised. Elulugu Ella Fitzgerald sündis Virginias Newport Newsis 1918. Pärast seda, kui ema 1923 oma armukesega tütre Francise (Ella poolõe) sai, pandi Ella Bronxi Värviliste Laste Varjupaika. Teismeeas võttis politsei ta kinni, sest ta pidas lõbumajas politseivahti ja saatis paranduskooli. Sealt põgenes ta varsti ja oli mõnda aega ka kodutu. Lauljana debüteeris ta 17-aastaselt 21.novembril 1934 Harlemi ooperimajas.
Also they add other elements of black music such as blues and ragtime to make a unique American music form. Musicians make up tunes as they play. Jazz music has changed, and today there are many different forms of Jazz. Ragtime, famous musicians from that time are Irving Berlin, Ben Harney, Scott Joplin. Then there are dixieland famous musicians from that period is Louis Armstrong. In the 1920-s to the 1930-s there were European jazz and Swing, famous musicians were Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald and Frank Sinatra. In the 1940-s to the 1950-s there were bepop, cool jazz (Miles Davis), hard bop, modal jazz, free jazz (Cecil Taylor). In the 1960-s to the 1970-s there were latin jazz, soul jazz, jazz fusion (Miles Davis) and other trends. Nowadays there are pop fusion and other subgenres, also there are many experimental performers. Helen Keller
end kusagil välja elada. Dzässi levikut hõlbustas ka tehnika areng, tol ajal anti välja esimesed vinüülplaadid, dzässmuusika salvestati esmakordselt plaadile The Original Dixieland Jass Band'i poolt 1917 aasta alguses. Dzässmuusikutest on kuulsamad trompetimängija ja laulja Louis Armstrong, kes sai kuulsaks oma innovaatilise trompetimängu ja imepärase ande tõttu, pianist ja helilooja Duke Ellington ja viiuldaja ning orkestrijuht Paul Whiteman, keda dzässi kuldajastul (20'ndad) kutsuti Dzässikuningaks. Irooniaseisneb selles, et Whiteman ei olnud traditsioonilise dzässi, mis koosnes suures osas improvisatsioonist, pooldaja. Kõik eelpool nimetatud muusikud jätsid dzässmuusika olemusse oma sügava ja ainulaadse jälje. Dzässi plahvatuslik levik sünnitas ka "Harlemi renessansi", inspireerituna
Blake, W.C.Handy. 1917.a ilmub I jazzplaat Original Dixieland Jazz Band poolt. 1920 saab jazzi keskuseks Chicago. Kollektiivselt mängitakse alguses ja lõpus, loo keskel eraldi improviseeritud soolod. Silmapaistvamat orkestrit juhatab kornetist Joe King Oliver (18851938), jääb aga peagi Luis Armstrongi (19001971) varju. Valgetest muusikutest tõuseb esile kornetist Bix Beiderbecke (19031931). Sel perioodil alustab tegevust ka Duke Ellington´i (18991931) orkester, mis kujuneb üheks kõige omapärasemaks ja loomingulisemaks kollektiiviks järgnevail aastakümneil. Jazzi arenguetapid New Orleansi jazz Bebop Cool jazz ja Dixieland Swing Jazz rock Hard Bop
1920ndad Count Basie Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndad 1930ndatel sai alguse sving - uus ajstu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. 1940ndad Ornette Coleman 1950ndad 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest (k.a. need, mis olid dzässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik
Tuntumad neist olid Billy Marone ja Al Capone. Kuulsaks jazzilauljaks sai Bessie Smith, kelle plaadijärjekorrad ulatusid kvartalitepikkusteks. Chicago jazzielu tippu tõusis aga Louis Armstrong. 1920. aastatel sai suurimaks jazzkeskuseks New York. Sealsed plaaditööstused andsid välja vinüülplaate ning seda muusikat mängiti ka raadiotes. Kuulsaim jazziklubi New York'is oli "Cotton Club". Kuulsamateks jazzmuusikuteks osutusid Duke Ellington ja Paul Whiteman, keda nimetati 1930ndatel jazzikuningaks. Tema plaate müüdi miljonite kaupa.
[(Mihkel Mälgand)] (kontrabassist) Sofia Rubina (laulja) Raivo Tafenau (saksofonist) Villu Veski (saksofonist) [Kaire Vilgats]] (laulja) Kuulsaid dzässmuusikuid Louis Armstrong Chet Baker Count Basie Bix Beiderbecke Dave Brubeck Ornette Coleman Miles Davis Duke Ellington Ella Fitzgerald Dizzy Gillespie Benny Goodman Stéphane Grappelli Billie Holiday Theo Jörgensmann Wynton Marsalis Glenn Miller Charlie Parker Oscar Peterson Bud Powell Django Reinhardt Artie Shaw Raivo Tafenau
armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving - uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. Bebop oli dzässmuusika stiil 1940. aastatest. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk, altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16
eestvedajaks sai Louis Armstrong. 1920 Aastaks 1920 oli džäss läbi teinud suure arengu ja muutunud väga populaarseks. 1920. aastate kuulsamad džässmuusikud olid Bix Beiderbecke ja Paul Whiteman. 1930 1930. aastatel sai alguse sving – uus ajastu džässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud džässorkestri – Big Bandi – teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ja svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ja Frank Sinatra. Euroopa džässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940 info puudb. 1950 950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas džässi igasugustest piirangutest (kaasa arvatud need, mis olid džässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud džässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim džässmuusik 1950. aastatest oli Ornette Coleman.
dzässi. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässmuusika viljeleja on dzässmuusik. Algus 1890-1910 Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust Siis loodi dzässi eelkäija ragtime. Kuulsaimad ragtime-lood on kirjutanud: Irving Berlin Ben Harney Scott Joplin Sving 1930. aastatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri (bigbändi) teke. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud: Duke Ellington Count Basie Glenn Miller Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. Free Jazz 1950.aastad 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest, kaasa arvatud need, mis olid dzässmuusikale iseloomulikud. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950. aastatest oli Ornette Coleman. Jazz fusion 1960
Armstrong. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri Big Bandi teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950
Armstrong. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri Big Bandi teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950
Buddy Bolden band 1920 saab jazzi keskuseks Chicago. Kollektiivselt mängitakse alguses ja lõpus, loo keskel eraldi improviseeritud soolod. Silmapaistvamat orkestrit juhatab kornetist Joe King Oliver (18851938), jääb aga peagi Luis Armstrongi (19001971) varju. Valgetest muusikutest tõuseb esile kornetist Bix Beiderbecke (19031931). Sel perioodil alustab tegevust ka Duke Ellington´i (18991931) orkester, mis kujuneb üheks kõige omapärasemaks ja loomingulisemaks kollektiiviks järgnevail aastakümneil. Jazzmuusika Eestis Dixieland stiil sai alguse ......................................................................... Mida tõid valged muusikud uut jazzmuusikasse ? ......................................... ....................................................................................................... Iseloomusta valgete muusikute mängitud jazzmuusikat?
- Sellest alates hakati nooti lugema! Pillimeeste tase tõusis. Solistide osatähtsus kasvas -Tuntud Swingi muusikud: Benny Goodman (Swingi kuningas). Count Basie (säilitas jazzi traditsionaalset nägu, oli oma orkestriga jõulise swingi-stiili esindaja) Glenn Miller (tema orkestri poolt esitatud swing-muusika filmis 'Päikesepaistelise oru serenaad') Cloeman Hawkins (tõi jazz-muusikasse saksofoni! Temas alates sai see üsna armastatud pilliks) Duke Ellington (jazz-muusika omapärasemaid isiksusi, keda ei saa paigutada ühegi kindla stiili raamidesse. Ta on võtnud kõigilt midagi ja samas säilitanud omanäolisuse. Tema üks tuntum pala on nt 'Mood Indogo' BEBOP -Tekkis 40-datel -sõna imiteerib tüüpilist rütmifiguuri, mis esineb antud stiilis. -Stiil ei ole enam sädelev, elegantne tantsumuusika, nagu oli Swing. -väiksemad ansamblid, mis mõjuvad küllaltki lärmakalt. -Pillidega tehakse vilistavaid ja kriiskavaid hääli.
Dixieland 20. sajandi II aastakümnel sai alguse nn dixieland-stiil (Dixieland USA lõunaosariikide rahvalik üldnimetus). Mängulaadilt ei erinenud valgete dixieland oluliselt mustade new orleansi jazzist. Original Dixieland Jazz Band Chicago jazz Chicago stiilis suurenes solistide tähtsus, kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa, säilides vaid palade alguses ja lõpus. Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis sai hiljem alguseks svingile. Bud Freeman, Duke Ellington, Johnny Hodges, Paul Whiteman. Sving 20. sajandi kolmekümnendate aastate II poolel sai jazz'is valitsevaks sving. Erinevalt seni jazz'is ideaaliks peetud pingelist, kohati rämedast puhkpillikõlast esitati svingi elegantsem õhulise tämbriga. Sving tõi endaga kaasa suurte orkestrite bigbändide võidukäigu. Benny Goodman, Glenn Miller, Charlie Barnet, Bob Crosby, Ella Fitzgerald. Bepob Sving polnud veel täit tuult tiibadesse saanud, kui II maailmasõda tõi jazz'i olulisi muutusi
ning muutunud väga populaarseks. 20ndate kuulsamateks jazzmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ja Paul Whiteman 1930ndad: Neil aastatel sai alguse swing, mida peetakse ka uueks ajastuks jazzmuusika ajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud jazzorkestri Big Band´i teke. Big bandi koonduvad klarnet, saksofon, trompet, tromboon, klaver, kontrabass ja trummid. Swingiajastul oli väga tähtsal kohal rütm ja swingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Sel ajastul said tuntuks mitmed suurkujud nagu Duke Ellington ja Frank Sinatra. 1940ndad: 40ndate jazzi stiiliks oli Bebop. Nii rütm kui ka meloodia olid võrreldes swingiga tunduvalt keerulisemad. Vaadates minevikku, siis võib pidada bebopi küllaltki lärmakaks stiiliks. Kuulsaimad bebopi muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker, ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950ndad: Alguse sai Free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas jazzi igasugustest piirangutest (k
ja tutvusid sealse kultuuriga. 3 Jamaica muusika muudatused Suured muudatusel olid tulekul. Ameerikast alguse saanud jazzmuusika levis suure kiirusega üle kogu maailma. Hoolimata suurest vahemaast oli võimalik juba 1940-ndatelJamaical kuulata Memphise, New Orleansi ja Miami raadiojaamu. Jazzipalavikku süvendasid mõned USA-st toodud plaadid. Nimed Duke Ellington ja Count Basie olid inimeste seas üsna tuntud. Saareriigis hakkasid inimeste meelt lahutama omad jazzbändid, näiteks Eric Dean's Orchestra või lauljad Jackie Opel ja Laurel Aitken. Kuid nende populaarus polnud ehtsate Ameerika artistidega võrreldav. Kingstonis tegutsenud Alpha Boys katoliikliku kooli juhtkond oli samuti jazzilembeline ja nõnda asutatigi kooli oma puhkpilliorkester, milles võrsusid näiteks The Skatelites'i liikmed Tomy McCook jaDon Drummond.
Throughout the 1950s and 1960s, she continued to perform as a jazz musician, but concentrated primarily on popular music. Rivaled only by Frank Sinatra, her recordings of work by Cole Porter, Ira and George Gershwin, and Rogers and Hart were incredibly successful. One of the early "scat" performers, Fitzgerald found a place among the growing jazz innovators, making recordings with such greats as Billie Holiday, Duke Ellington, and Louis Armstrong. Her true genius, however, was not formal innovation or deeper expression, but artistic renderings of the enthusiastic songs of her time. "I'm very shy, and I shy away from people," Ella once said. "But the moment I hit the stage, it's a different feeling. I get nerve from somewhere; maybe it's because it's something I love to do." More than anything, it is this love of performing that won her the hearts of millions throughout the world. By the 1970s, she
segati Aafrika ning Euroopa muusika. Art Blakey(Ameerika jazz-bändi trummar ning bändijuht), on öelnud, et kui poleks Ameerikat, poleks ka jazzi, sest selline muusika on tulnud just USAst. Tegelikult see ei vasta tõele, sest rütmid, madalamalt mängitud toonid, improvisatsioon ning samal ajal mängitud noodid, mis ei lõppe samaaegselt, on päris Euroopast ning Aafrikast. Esitamine: Ühed tuntumad esitajad on Louis (Daniel) Armstrong ning Duke Ellington. Mõlemad neist kahjuks surid 1970´ndatel. Rokkmuusika tipphetk Rokkmuusika tipphetk algas 1960´ndate algul. The Beatles, Briti rokkansambel avaldas suurt mõju ka Ameerika muusikale. Bändi lugu "I Wan´t To Hold Your Hand" oli 1964. aasta algul USAs reklaamitahvlil "Sada kuuma hitti" 45. kohal. Seitsme nädala pärast oli see number 1, kust ei nihkunud lugu 15 nädalat. Suurbritannia omas rokivõimu, seal tekkis üha enam uusi bände. Näiteks
- Kujunes välja bigbänd, sest vajadus oli võimsamate orkestrite järele. - Bigbändi koosseisu kuulusid kokku 12-17 pillimeest. - Fletcher Henderson: töötas välja arranzeerimisepõhimõtted suurele koosseisule. - Svingiorkestrite pillimehed olid head nooditundjad ja bigbändi muusika kõlab väljapeetult. - Sulasid kokku 2 arengusuunda - orkesteraalne ja solistlik. - Tuntumad muusikud ja orkestrijuhid: Duke Ellington(pianist), Glenn Miller (trombonist), Benny Goodman (klarnetist), Ella Fitzgerald. - Glenn Milleri orkester - saavutused ligilähedal ideaalile. Bebop - Püüti taaselustada New Orleans’i stiili. - 1940 ja taassündis 1970. - Jazz muusika oli mõeldud nüüd kuulamiseks, mitte taustamuusikaks. - Modernse jazz’i algus. - Keerukas meloodia, impro, rütmi ja harmoonilise plaaniga. - Kiired, puhangulised improvisatsioonilõigud.
Is that the Chattanooga Choo-Choo Track twenty nine, Boy, you can give me a shine Psühholoogia vaatenurgast laul sai hümniks sellepärast, et rong, mis sõidab tundmatu Tsatanugusse, seostus stiljagidel vabadusega ja võimaldas vähemalt vaimselt sõita nende unistuste maale- Ameerikasse. Esimeste stiljagide seas olid väga armastatud Duke Ellington`i, Benny Goodman`i ja Eddie Rosner`i neljakümnendatest ja viiekümnendatest aastatest pärit teosed. Põhiliseks muusikaks, mida kuulati, oli mitmekülgne dzäss ja peaaegu iga stiljaga teadis mõnda dzässmuusikut või ise mängis dzässipilli. [ : https://strana-sssr.net ( 10.05.18 ), Vaba entsüklopeedia: Muusika ja tantsud https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%82%D0%B8%D0%BB%D1%8F %D0%B3%D0%B8] 3.2. Tantsud
13 Smith, Fats Waller ja paljud teised hoidsid kõrgel Ragtime lippu. Ragtime on tuntud ka kui marsi muusika, milles on prohkem sünkopeeritud rütmi ja veidi afro-ameerikalikum stiilitunnetus. Ragtime's puudub improvisatsioon. MUUSIKA KUULAMINE: 1.Scott Joplin Maple Leaf Rag (http://www.youtube.com/watch?v=57DCa6cboHA) 2.Jelly Roll Morton Finger Breaker (http://www.youtube.com/watch?v=RYMArK1f7wU) 3.Duke Ellington Bigle Call Rag (http://www.youtube.com/watch?v=REFxKuFXBQo) 14 NEW ORLEANSI JAZZ (~1900) must New Orleansi, Mississippi suudmes asuva sadamalinna, asustasid 1717 aastal prantslased, olles hävitanud seal asunud indiaanlaste asula. Peaaegu sada aastat hiljem, 1803 aastal ostsid Ameeriklased linna koos Louisiana osariigiga endale. Ostu- müügi üks tingimusi oli, et prantsuse ja hispaania esivanemate järglastel, hoolimata nende nahavärvist, oleksid valge kodaniku õigused.
Aja jooksul tekkisid erinevates olukordades aafrika töölaulu ameerika teisendid: plantation songs (istandustelaulud), chain gang songs (aheldatud vangide töölaulud), shanties (madrustelaulud), hollers (helletused), sounding calls (lootside hüüded), street cries (tänavakaubitsejate hõiked) jt. Ameerikas sunniti orje töö juures laulma, sest laulmise juures ei saanud orjad rääkida ega ka mitte omavahel kahtlasi plaane välja haududa. Nii oletab Duke Ellington: "Kartes orjade vaikimist, käskisid isandad neid laulda, et kõrvaldada iga võimalust rahulolematuiks mõtisklusteks või kättemaksu- ja pääsmisplaanide haudumiseks." Teisest küljest aga kasutasid orjad hiljem just ise töölaule mitmesuguste piltlikus luulekeeles vahele improviseeritud salateadete edasiandmiseks: ei tarvitsenud ju taolisi teateid suust suhu sosistada, vaid vastupidi neid lauldi täiest kõrist!
hiliigiks ning t?htsaimaks tantsumuusika ja l??klaulude ilme kujundajaks.Aastaks 1920 oli jazz l?bi teinud suure arengu ning muutunud v?ga populaarseks.1920ndate kuulsamateks jazzmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman.1930ndatel sai alguse sving - uus ajastu jazziajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud jazzorkestri - Big Bandi - teke. N??d oli v?ga t?htsal kohal r?tm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks.Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa jazzmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. Tants 1920-1930. aastail levisid Euroopasse populaarsed seltskonnatantsud, näiteks fokstrott, tarlston, tango. 20.sajandi algul tekkinud modern- ja vabatantsu loojaks peetakse Isadora Duncanit.Tema tantsudes polnud mingeid reegleid, Duncan r?hutas liigutuste voogavust ja graatsilisust
Nüüd, kümme aastat hiljem, elab ta iga päeva, nagu see oleks ta viimane koos oma detektiivist ülihoolitseva isa Neiliga (Chris Cooper) nende kodus. Tyler (Robert Pattinson) on tujukas ning sihitu 21- aastane noormees, kes elab masenduses oma 7 aastat tagasi enesetapu sooritanud venna teo pärast. Samuti on tal väga keerulised ning teravad suhted oma ärimehest isaga (Price Brosnan). Ühel õhtul satuvad Tyler ning tema parim sõber ja toakaaslane Aidan (Tate Ellington) sekeldustesse, mis lõpeb sellega, et Ally politseinikust isa Tyleri arreteerib. Kättemaksuks selle eest räägib Aidan Tylerile augu pähe, et see Ally südame murraks. Aidan avastab ühel hommikul, et Ally käib New Yorgi Ülikoolis. Vastutahtmist on Tyler lõpuks nõus Allyga kohtuma. Mitte kellegi üllatuseks noored aga armuvad ja alguse saab romanss, mis peab üle elama Ally isa vastuseisu ning Tyleri keeruka perekonnaelu. Samal ajal on Tylerile oluliseks ka tema väike õde
Siitpeale hakkab soolo tähtsus jazzis pidevalt kasvama. Suurenes solistide osakaal, kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa, säilides vaid pala alguses ja lõpus. Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis hiljem sai aluseks svingile. Svingieelsetelaastateltegutsesjubasuurem aid koosseise,m ism ängisid arranzeeritud m uusikat. Nimetada võib pianist Duke Ellingtoni (1899-1974) ja Fletcher Hendersoni (1898-1952) juhatusel tegutsenud orkestreid. Ellington oli ka kõigi aegade viljakamaid ja mõjukamaid jazziheliloojaid.H endersoniarranzeeringud panid alusesuurtesvingorkestriterepertuaarile.Ta jagas orkestri pilligruppideks ja lõi nende efektse vastandamisega täiesti uue orkestristiili. Tema orkestris mängis tenorsaksofoni Coleman Hawkins (1904-1969),tänu kellelsai"näuguvast" saksofonist tõsiseltvõetav soolopill. Selleks ajaks oli kogu moodne tantsumuusika omandanud jazziliku ilme. Jazzist sai tulus müügiartikkel
stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=PA91&ti=KESKMINE+BRUTOKUUPALK+P%D5HITEGEVUSALA+J%C4RGI+ %281992%2D2001%29&path=../Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastast atistika/&lang=2 (13.02.2010) 34 Tallinna Polütehnikum. Tulundusühistu. http://veronika.tpt.edu.ee/ettevotlusvormid/tulundushistu.html (11.12.2009) Tallinna Tehnikaülikool. 2006. Edukas väikeettevõtlus ääremaal. Kuressaare: Ellington Trükiagentuur 35 SUMMARY First year in business, an example of AS Baltic Pack EST At the moment of writing the unemployment level in Estonia has risen sharply to unprecedented levels. In relationship with the unemployment level, there has been much talk about entrepreneurs, because ultimately enterprises are the core entities at creating jobs in any economy
kuid siiski omavahel tihedalt seotud stiilivoole kui džässis (Berendt 1999: 16). Viimasel ajal on hakatud üha sagedamini rääkima sellest, kas ei peaks džässi käsitlema hoopis folk- 11 19. saj. lõpul USA-s tekkinud komponeeritud, peamiselt klaverimuusika. Puudus üks džässi põhikomponente – improvisatsioon. Rägtaim siiski svingib, vähemalt sõna algses tähenduses, ja seepärast arvatakse ta džässi hulka. 12 Edward Kennedy “Duke” Ellington (1899–1974), helilooja, orkestrijuht, pianist, üks džässi arengut enim mõjutanud muusikuid. Olles džässi eesliinil enam kui pool sajandit ja läbides koos teistega kõik arengu- etapid, olid tema eesmärgid teiste omadest alati pisut erinevad – ka svingmuusika ajastul, kui esiplaanil oli džäss kui tantsumuusika, olid tema orkestri taotlused suunatud sisulise sügavuse poole ja tema orkestri kõlapilt oli teiste omast alati selgelt eristatav
Ferriss, Timothy. The 4-hour body / Timothy Ferriss. -- 1st ed. Includes bibliographical references and index. 1. Health. 2. Physical fitness. 3. Weight loss. I. Title. II. Title: Four-hour body. RA775.F47 2010 613.7--dc22 2010018533 eISBN: 978-0-307-46365-4 All illustrations by Fred Haynes/Hadel Studio, unless otherwise noted in the Photo and Illustration Credits section Jacket front-flap photos: (top) (c) Mark Reifkind; (bottom) (c) Photos taken by Inge Cook, provided courtesy of Ellington Darden, PhD v3.1 For my parents, who taught a little hellion that marching to a different drummer was a good thing. I love you both and owe you everything. Mom, sorry about all the crazy experiments. Support good science-- 10% of all author royalties are donated to cure-driven research, including the excellent work of St. Jude Children's Research Hospital. LIST OF ILLUSTRATIONS GROUND ZERO--GETTING STARTED AND SWARAJ
annaabi.ee 
