kraadi ( palju kõrgem kõige kuumemate tähtede temperatuurist ). Sellisel temperatuutil said eksusteerida ainult kiirgus ja elementaaroskaesed, millest olid kõige levinumad elektronid, positronid, mitut liiki neutrniinod ja footonid. Nukleone oli väga vähe ( miljard korda vähem footonitest ). Esimese kolme minuti järel oli temperatuur Universumi laienemise tõttu langenud miljardi kraadini. Tekkisid esimesed deuteeriumi- ja heeliumituumad. Põhilisteks osakesteks jäid peale elktronide- positronide annihileerumist footonid ja neutriinod ning antineutriinod. Teooria kohaselt oli prootoneid 70 % ja heeliumituumi 30 %. See vahekord vastab ligikaudu praegu vaadeldavale aine keemilisele koostisele. Edasise paisumise käigus vähenes aine tihedus ja footonite energia. Sellegipoolest olid kiirgus ja aine soojuslikus tasakaalus. Alles 300 000 aasta möödumisel jahtus Universum temperatuurini 3500 K, kus elektronid ja tuumad said ühineda vesiniku ja heeliumi aatomiteks.
Teatavasti on stabiilse struktuuri jaoks on vaja väliskihti 8 elektroni. Pooljuhtidel on neid 4. Kovalentse sideme korral, aga laenatakse vastastiku elektrone nii, et tekivad 8-le elektroonilised orbiidid. (1. joonis. 8-elektroniline orbiit) Kristallstruktuuris paiknevad elektronid võnguvad, kus juures võnkumiste amplituud sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on võnkumiste amplituud ja seda suurem on elktronide energia. Sellise energia tõusu tulemusel võivad osa elektrone oma kohalt lahkuda ja käituvad edaspidi sõltuvalt mõjuvale elektri väljale (nad saavad laengukandjateks). Struktuurist lahkunud elektroni kohale jääb vaba koht, selle aatom omandab positiivse laengu. Seda kohta nimetatakse auguks ja teda võib vaadelda positiivse ühiklaenguna. Positiivse laengu toimel võidakse tõmmata auku mõni kõrval aatomi elektron ning tekib augu liikumine, mis on vastassuunaline elektroni liikumisele
Selleks, et kahurit tagasi ülemisse vasakusse nurka e. algasendisse saada muudetakse pinge suunda horisontaal ja vertikaal fokusseerimisseadmetel. Täisekraani kujund joonistatakse üle tavaliselt 30-60 korda sekundis. Tänapäeval kasutatakse fokusseerimiseks ka magnetvälja. 25 o kujundi moodustamine CRT sees asub võre, mis moodustab punktikeste mustri ekraanile. Kui positiivne pinge rakendatakse võrele, elktronide kiirus suureneb ning seetõttu kiir tabab ekraani ja paneb selle hetkeks helendama. Kui kasutatakse negatiivset pinget, elektronid tõukuvad, nii et nad ei läbi võret ja seega ekraan ei helenda. Vastavalt kasutatavale pingele, mida võrele rakendatakse kutsutakse ka esile vastava bitimustri ilmumise ekraanil. o videomälu (Video memory) The memory found in a video adapter that stores images as bitmaps before they are sent to the display monitor
annaabi.ee 
