• Risk • Inflatsioon • Ettevõtte iseloom • Maksustamine • Amortisatsioon/kulum 16.Milliseid dividendi maksmise võimalust nendest kasutatakse? • Aktsiadividend 17.Mida näitab staatiline tasuvusaeg? • näitab mitu aastat kulub esialgsete rahavoogude korvamiseks, katmiseks. 18.Jagunemine on Eestis reguleeritud äriseadustiku ... peatükis: • 32. peatükis 19.Piirangute teooria (Theory of Constraints, TOC) autoriks on ... • Eliyahu M. Coldratt 20. Kui kasumiindeks PI=1, siis mida tuleks projektiga teha? • teha edasist analüüsi 21.Dividende makstakse: • puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist 22.Põllumajanduslike väikeettevõtjate tegevuse finantseerimisel on üheks põhiliseks investeerimisobjektiks: • Maa 23.Saneerimine on võimalik ja sobilik, kui: • Ettevõte ei ole püsivalt maksejõuetu 24.Missugune järgnevatest ei ole rahavoog investeerimisel: • esialgsete kulude
study. International journal of epidemiology 39, 675-694 3. C.I.A. 2009. The World Factbook. Kättesaadav:https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2151 rank.html [külastatud 3. november 2010]. 4. De Iuliis GN, Newey RJ, King BV, Aitken RJ. 2009. Mobile phone radiation induces reactive oxygen species production and DNA damage in human spermatozoa in vitro. Public library of science one 4, e6446 5. Eliyahu I, Luria R, Hareuveny R, Margaliot M, Meiran N, Shani G. 2006. Effects of radiofrequency radiation emitted by cellular telephones on the cognitive functions of humans. Bioelectromagnetics 27, 119-26. 6. Levallois P. 2002. Hypersensitivity of human subjects to environmental electric and magnetic field exposure: a review of the literature. Enviromental Health perspectives 110, 613-618. 7. Luria R, Eliyahu I, Hareuveny R, Margaliot M, Meiran N. 2009. Cognitive effects of
o Süsteemi koolkond organisatsioon on süsteem, sisendid saab keskkonnast ja muudab need väljundiks keskkonda. Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendeid, lõpeb töö. Sünenergia o Olukorraline koolkond esmane ühendada olemasolev, mitte luua uut. Paindlikkus, juht peaks põhjalikult analüüsima olukordi o Õppiv organisatsioon populaarne, innovaatiline, avatus ideedele, edukus o Piirangute teooria Eliyahu M. Goldratt igas süsteemis on piirang, pudelikael 100% saab kasutada vaid ühte ressurssi Keskkond ja kultuur Makrokeskkond majanduslikud, poliitilised, rahvusvahelised jms firmat ümbritsevad tegurid Mikrokeskkond keskkond, kus organisatsioon toimub, nt konkurendid, kliendid, tarnijad jms Keskkonda saab iseloomustada kahe teguri abil Keskonna keerukuse määr mõjurite arv. Mikrokeskkonna keerukamaks muutmine annab rohkem võimalusi, aga ka probleeme.
Võtmesõna: paindlikkus. Tööd saab hästi teha paljudel viisidel. Iga olukord on unikaalne. Erinevad tehnikad ja meetodid plussid ja miinused. 7) Õppiv organisatsioon 90ndad. Peter Senge. Eluaegne õpe, õppimistingimuste olemasolu vajadus. Iga organisatsioon õpib oma moodi. 5 distsipliini: Süsteemne mõtlemine, isiklik meisterlikkus, mõttemudelid, ühise visiooni loomine, meeskondlik õppimine. 8) Piirangute teooria, 90ndad. Eliyahu Goldratt. Igas süsteemis on piirang. Ahela tugevuse määrab tema nõrgim lüli. 100% saab kasutada ühte ressurssi, mida teha jõude seisvaga? LOENG 2: Organisatsiooni keskkond. Sisekeskkond: inimesed, kultuur, seadmed, ehitised, protsessid. Väliskeskkond: muu maailm, mis mõjutab organisatsooni. Mikrokeskkond: vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid). Makro: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus.
Võtmesõna: paindlikkus. Tööd saab hästi teha paljudel viisidel. Iga olukord on unikaalne. Erinevad tehnikad ja meetodid plussid ja miinused. 7) Õppiv organisatsioon 90ndad. Peter Senge. Eluaegne õpe, õppimistingimuste olemasolu vajadus. Iga organisatsioon õpib oma moodi. 5 distsipliini: Süsteemne mõtlemine, isiklik meisterlikkus, mõttemudelid, ühise visiooni loomine, meeskondlik õppimine. 8) Piirangute teooria, 90ndad. Eliyahu Goldratt. Igas süsteemis on piirang. Ahela tugevuse määrab tema nõrgim lüli. 100% saab kasutada ühte ressurssi, mida teha jõude seisvaga? LOENG 2: Organisatsiooni keskkond. Sisekeskkond: inimesed, kultuur, seadmed, ehitised, protsessid. Väliskeskkond: muu maailm, mis mõjutab organisatsooni. Mikrokeskkond: vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid). Makro: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus.
Ettevõtte tegevuses planeerimises tuleb aga arvestada piiravate teguritega, mis on igas midagi tootvas süsteemis ja mis määravad ära kogu süsteemi tootlikkuse. Neid piiranguid teades, saab neile tuginedes juhtida kogu tootmistegevust, aga ka näiteks turundust ja logistikat. Oma tegevuse piiranguid tundmata ja nendega arvestamata on juhtimine eklektiline ning tegevuse tulemused halvad, täpsemalt piiratud. Piirangute leidmiseks ning nendega tegelemiseks on lahenduse välja töötanud Dr. Eliyahu M. Goldratt, kes töötas 1975 aastal välja Piirangute teooria (Theory of Constraints ehk TOC). Käesoleva referaadi teemaks ongi valitud Piirangute teooria kui suhteliselt uus juhtimisteooria. See propageerib mõtlemisprotsesside lihtsustamist ning ei lasku tehnilistesse üksikasjadesse ja matemaatilistesse algoritmidesse. Teooria kritiseerib ühekülgseid eesmärke ja tootmisnäitajate üldistamist juhtimises.
Ümberkorralduste tegemise taktika ning juhtkonna ja töötajate kaasamine. Täielik kvaliteedi kontrolli süsteem (Total Quality Managment, 90-ndad) Kvaliteedikeskne lähenemisviis organisatsiooni juhtimisele. Fokuseeritud tarbija rahuldamise tagamisele. Kõigi protsesside ja tegevuste kvaliteedi tagamine. Eeldab tulemuste täpset mõõtmist. Arvestab toodete ja protsesside pidevat muutumist. Tugineb kõigi töötajate ja struktuuride osalemisele. Piirangute teooria (Eliyahu M. Goldratt 1999) Igas süsteemis on piirang (ressursi piirang) , mistõttu ei ole võimalik täita ülesandeid. Üks ressurss on ,,pudelikaela" ressurss. Piirang tuleb elimineerida.
oma probleemide allikana ja võtab vastutuse enda peale. Organisatsiooni liikmete mõttemudelite muutmine eeldab avatust. Ühise visiooni loomine kindlustab töötajate pühendumise pikemas perspektiivis. Meeskondlik õppimine peab tagama üksteise mõttemudelitest arusaamise ja ühistel väärtustel põhinevate uute mõtlemisviiside, hoiakute ja käitumisviiside väljaarendamise. Piirangute teooria Teooria autor on Eliyahu M. Goldratt. Piirangute teooria väidab, et igas süsteemis on piirang, mis ei suuda täita kõiki temale pandud ülesandeid. See võib olla nii inimene kui masin ja ära tunneb piirangu tema ette kuhjunud täitmata ülesannete järgi. Goldratt väidab, ettevõtetes, kus ühe toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks vajatakse rohkem kui üht ressurssi, saab 100%-liselt kasutada ainult ühte ressurssi. Kõik
organisatsioonis meeldib. Algul kasutati struktureeritud intervjuud, kus kõigilt küsiti ühesuguseid küsimusi. Hiljem kindlad küsimused kaotati ja küsitleja ainult suunas vastajat. Inimeste rahulolu suurenes, nad muutusid avatumaks ja rääkisid isegi oma perekonnast. Järeldus, et vabas vormis vestlused on efektiivsemad. 2) Kirjelda lühidalt Goldratti piirangute teooriat. Teooria autor on Eliyahu M. Goldratt. Piirangute teooria väidab, et igas süsteemis on piirang, mis ei suuda täita kõiki temale pandud ülesandeid. See võib olla nii inimene kui masin ja ära tunneb piirangu tema ette kuhjunud täitmata ülesannete järgi. Goldratt väidab, ettevõtetes, kus ühe toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks vajatakse rohkem kui üht ressurssi, saab 100%-liselt kasutada ainult ühte ressurssi. Kõik ülejäänud ressursid, see on nii
mis tuleneb staatusest, brändiga seotud kogemustest ja usaldusest. Kui suur väärtus selle tootel on. 17. Klientide erinev hinnatundlikkus ja selle arvestamine turunduses. Tarbijast lähtuva hinnakujunduse võimalusi eristatakse tavaliselt seitse: 1. Sihifunktsiooni abil hinna optimeerimine. 2. Mainel baseeruv hinnakujundus . 3. Majandusliku tarbimisväärtuse hinnakujundus. 4. Tajutava tarbimisväärtuse hinnakujundus . 5. Nisiturunduse strateegiad. 6. Eliyahu M. Goldratt´i vastupandamatu pakkumine. 7. Hinnaliidri ja järgija strateegiad. Hinnakujundusstrateegia üheks aspektiks hindade esitamine selliselt, et neid tajusid mõjutada ja suunata. Kui ostja tajubki hinda ja ostmissituatsiooni täpselt, ei hinda ta neid sageli ratsionaalselt. See ei tähenda, nagu suhtuks ostja hindadesse üldjuhul ebaratsionaalselt, vaid pigem ta säästab oma aega ja energiat, kasutades ebatäiuslikke, kuid mugavaid otsustamisreegleid
ühte ning parimat õppimismoodust, mis sobiks kõigile organisatsioonidele, ei ole olemas. Iga organisatsioon õpib omamoodi. · Piirangute teooria See teooria väidab, et igas süsteemis on piirang, mis ei suuda täita kõiki temale pandud ülesandeid. See võib olla nii inimene kui masin ja ära tunneb piirangu tema ette kuhjunud täitmata ülesannete järgi. Piirangute teooria autor Eliyahu M. Goldratt on olukorra paremaks kujutamisesk nimetanud selle pudelikaelaks. Kuna ahela tugevuse määrab selle kõige nõrgem lüli, määrab ka pudelikael kogu organisatsiooni võimsuse: eelnevad lülid võivad toota ükskõik kui palju, pudelikaelast läheb läbi ainult teatud hulk ja ülejäänud lõpetamata toodang kuhjub pudelikaela ette või ladudesse. 12. Otsustamine Otsustamine on raske ja keeruline psüühiline töö
· Süsteemi koolkond Organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mida iseloomustavad entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu. Süsteemid jagunevad avatud ja suletud süsteemideks. Avatud süsteemi talitlus sõltub väliskeskkonna mõjutustest. Kõik organisatsioonid on avatud süsteemid. · Olukorraline koolkond - esmaseks on ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut. Kõige paindlikum koolkond. Piirangute teooria teooria autor Eliyahu M. Goldratt. Igas süsteemis on piirang, mis ei suuda täita kõiki temale pandud ülesandeid. Seda nimetab ta pudelikaelaks. Pudelikael määrab ära kogu organisatsiooni võimsuse. Kavandamise olemus kavandamine on juhtimisel esimene põhitegevus, mis paneb aluse kõigile hilisematele tegevustele ja toimingutele. Kavandamise käigus tuleb mõelda, kuidas eesmärk saavutada. Tuleviku nõudeid ja vajadusi ettenägeva tegevusena aitab kavandamine vähendada võimalikke ebaselgusi ja
neile organisatsioonis meeldib. Algul kasutati struktureeritud intervjuud, kus kõigilt küsiti ühesuguseid küsimusi. Hiljem kindlad küsimused kaotati ja küsitleja ainult suunas vastajat. Inimeste rahulolu suurenes, nad muutusid avatumaks ja rääkisid isegi oma perekonnast. Järeldus, et vabas vormis vestlused on efektiivsemad (Mayo, 1970: 394). 3) Kirjelda lühidalt Goldratti piirangute teooriat. Teooria autor on Eliyahu M. Goldratt. Piirangute teooria väidab, et igas süsteemis on piirang, mis ei suuda täita kõiki temale pandud ülesandeid. See võib olla nii inimene kui masin ja ära tunneb piirangu tema ette kuhjunud täitmata ülesannete järgi. Goldratt väidab, ettevõtetes, kus ühe toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks vajatakse rohkem kui üht ressurssi, saab 100%-liselt kasutada ainult ühte ressurssi. Kõik ülejäänud
• Suurendatakse võimet saada tulemusi • Üksikute liikmete õpitulemused on kõigele organisatsioonis kättesaadavad ÕPPIV ORGANISATSIOON • 5 DISTSIPLIINI: 1) Süsteemne mõtlemine (uus maailmataju) 2) Isiklik meisterlikkus (KK kui võimalus, vastutus) 3) Mõttemudelid (avatus, analüüs, kaitsemehhanismid) 4) Ühise visiooni loomine (pühendumine ajas) 5) Meeskondlik õppimine (üksteisemõistmine) Juhtimisteooriate areng 7 • PIIRANGUTE TEOORIA 1990ndad • Eliyahu Goldratt “Eesmärk” • Igas süsteemis on piirang (inimene, masin, ruum), indikaator: täitmata ülesanded • Ahela tugevuse määrab tema kõige nõrgem lüli • Süsteemipiirangute äratundmine- pudelikael • 100% saab kasutada ainult ühte ressurssi. Mida teha jõude seisva ressursiga? • Ülejäänud on varuga • “Kui sul on tööd, tööta nii kiiresti kui suudad, muul ajal oota töö saabumist” Keskkond Organisatsiooni keskkond
9 4. ühise visiooni loomine; 5. meeskondlik õppimine. Normatiivse lähenemise järgi saab organisatsiooniline õppimine toimuda ainult siis, kui selleks on loodud vajalikud tingimused. Arenguteooriate järgi muutub organisatsioon õppivaks organisatsiooniks oma hilisemates arengustaadiumites. Võimekusteooriate seisukohalt õpib iga organisatsioon omamoodi. (Alas, 2002, viidatud Alas, 2004 järgi) Piirangute teooria - teooria (autor Eliyahu M. Goldratt) kohaselt on igas süsteemis piirang, mistõttu süsteem ei suuda täita kõiki temale pandud ülesandeid. Seda piirangut nimetab E.-M. Goldratt pudelikaelaks, mis määrab ära kogu organisatsiooni võimsuse. 2. KAVANDAMINE 2.1. Kavandamise olemus Kavandamine on juhtimise esimene põhitegevus, mis paneb aluse kõigile hilisematele tegevustele ja toimingutele. Kavandamine seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende
hõlpsasti tunnetada situatsiooni võimalusi.264 Eelkirjeldatu lõi eeldused loominguliseks juhtimiseks, mis aitab kiiremini ja paremini toime tulla ebamäärastes olukordades. Sellega seonduvalt saavutasid XX sajandi lõpus suure populaarsuse lihtsaid juhtimisteooriaid esitavad anglo-ameerika juhtimis- ja eestvedamisteoreetikud (konsultandid), kellest tuntuimad koos põhiteose esmaavaldamise aastaga on Tom Peters (1984), Eliyahu Goldratt (1984), Peter Drucker (1985), John Kotter (1990), Stephen Covey (1989), Charles Handy (1994), Daniel Goleman (1995), Margaret Wheatley (1999), Peter Senge (1990)265 jt. T. Peters rõhutab bürokraatlikult juhtimiselt lihtsale juhtimisele (simple management) ülemineku vajadust, põhjendades seda inimeste loovusega. Bürokraatlik juhtimine väärtustab korda ja reegleid, kuid surub maha äriolemuse ja inimeste loomeprotsessid.
annaabi.ee 
