- Esimene meetod Kiirendatud osakeste kimp on pidev ajas, kuid potenentsiaalide erinevus väga kõrge. 1932. aastal John Cockroft ja Ernst Walton (Rutherfordi õpilased Cambridgest) jõudsid selle tulemuseni kiirendades prootoneid pinge all 700 kV, selliselt õnnestus neil näha tuumareaktsiooni liitiumiga. Meetod mida nad kasutasid on välja töötatud Robert Van de Graafi poolt (Marie Curie õpilane, töötas Oxfordis) kes realiseeris inustriaalselt eletrostaatika masina, kus pinge võib küündida 20 mV-ni. - Teine meetod Osakesed pannakse kiirenema madalama pingega, ning see toimub ringikujulises kiirendis, mida kutsutake ,,tsüklotron". Selline kiirendi võibaldab juurdepääsu kõrgemate energiateni. Osakesed, mis väljuvad iooni allikast tsüklotroni keskosas. Magnetväli hoiab osakese ringikujulisel orbiidil, või pigem spiraalsel, sest igal poolringil antakse kasvatatakse osakeste energiat
ved ja tahke keha, siis ei märga. Kohesioon> pipi.t. Abs.õhuniiskus, grammi kuupmeetri kohta. Suhteline õhuniiskus = /0*100% Küllastusolekule vastavat temperatuuri nimetatakse kastepunktiks. [ELEKTER] Laengute jäävuse seadus: isoleeritud süsteemis on kõigi osakeste q1+q2+q3=const. laengute algebraline summa jääv. Coulombi seadus ehk eletrostaatika põhiseadus: kaks laengut mõjutavad teineteist jõududega, mis on võrdeline laengute F-laengutevaheline jõud (N) absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise q1 ja q2-laengute abs.väärtused (C), kauguse ruuduga. r-kaugus(m), k-võrdetegur ( )
Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ∆U = Q – A ühest olekust teise võrdub siseenergia muut üleantud ∆U-siseenergia muut, Q-soojushulk soojushulga ja tehtud töö vahega. (J), A-töö Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades. Coulombi seadus ehk eletrostaatika põhiseadus: q ¿q kaks laengut mõjutavad teineteist jõududega, mis on F=k 1 2 2 F-laengutevaheline r võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega ja jõud (N) pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 ja q2-laengute abs.väärtused (C),
annaabi.ee 
