Energia vabaneb siis kui osakeste vahelised jõud teevadtööd ja energia kulub kui osakesed on seotud nendevaheliste jõududega, süsteemi lõhkumisesk tuleb teha tööd . Kõige väikse mseose energia on H2. 2 3 4 1H + 1H -> 2He +n ( +17,6 MeV) Aatompomm- raskete tuumade lagunemine , vaja : U, Pu. Aatompommi ajalooliselt esineb tuumaenergia saamise viis põhines raskete tuumade lõhustumisel. Menedeljevi tabeli lõpis olevate radioaktiivsete elementide elenentide tuumad on juba nii suured, et tuumajõud ei suuda neid enam hästi koos hoida ja nad on n-ö lagunemise ääres. Neelates liigse neutroni, tuum ergastub , deformeerub ja laguneb kaheks kildtuumaks, millest kaepeale kokku väljub kaks-kolm neutronit. Tuumaeaktorites võimalvavad neutroneid neelavast materjalist juhtvardad ahelreaktsiooni reguleerida. Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamdes ja-laevadel ning tuumafüüsika alasteks
egiptusekeelsest sõnast kham või hemi. kunst muuta ,,tavalisi"metalle väärismetallideka või nende sulamiteks. Keemia on teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. 5) Perioodilisuse avastamine ja sõnastused Elementide süstemaatiseerimise esimesed katsetused 19.saj. *Sakslane J.Döbereiner rühmitas KE-d aatomasside ja omaduste alusel triaadid(Li-Na-K; Ca-Sr-Ba jne). *Elenentide klassifikatsioon 1857 W.Odling. *Saksa keemik L.Meyer uuris aatomiruumalade ja masside vahelist seostUjõudis kõige lähemale perioodilisusele). *Vene keemik D.Mendelejev-keemiliste elementide perioodilisusseaduse avastamine(1869). *Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste kehade(liht- ja liitainete) omadused asuvad perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. Kaasaegne sõnastus: Keemiliste elementide ja nende moodustunud liht- ning
annaabi.ee 
