Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis
puhas taimeõli õlikultuuridest pressitud, ekstraheeritud või muul viisil saadud
keemiliselt modifitseerimata toor- või rafineeritud õli. [2]
Puitkütused
Puitpõhised kütused koosnevad põhiliselt tselluloosist, ligniinist ja hemitselluloosist.
Ligniin on tänu oma suurele süsiniku ja vesinikusisaldusele kõrgema kütteväärtusega
kui tselluloos ja hemitselluloos. Puit sisaldab vähesel määral ka tõrva, vaikusid ja
fenoole. Puitkütuste elementaarosas on valdavalt kolm keemilist komponenti: süsinik C,
vesinik H ja hapnik O, mis kokku moodustavad kuivainest umbes 99%. Puitkütuste
lendosade sisaldus on 80 90%. Kütuse niiskusesisaldus on muutuv suurus, kasvaval
puul tavaliselt vahemikus 40 60%, puidu kuivamisel saavutab ta küllastusoleku, ehk
püsiva niiskuse taseme, välitingimustes halupuul umbes 20 25% niiskust ja
toatingimustes 8 15%. Kütteväärtuseks nimetatakse kütuse massiühiku põlemisel