Füüsika seos teiste teadusharudega ja tuntuimad füüsikud
sajandil (Planck, Einstein, Bohr, Heisenberg).
Nanoobjektide loomuse tõttu saab kvantfüüsika opereerida üksnes protsesside/nähtuste
tõenäosustega. Makrofüüsikat klassifitseeritakse vahel kui klassikalist füüsikat. Füüsikalise
tunnetuse arenedes on süüvitud makronähtuste mikroolemuse mõistmisse: optilised nähtused
taanduvad elektrodünaamikale, soojusnähtused molekulide kaootilisele liikumisele jne. (4)
Vaadeldavate objektide järgi hargneb füüsika paljudeks alamharudeks: elementaarosakete-,
tuuma-, aatomi- ja molekulifüüsika, tahkiste, vedelike ja gaaside füüsika, plasmafüüsika jne.
Käsitletavate ilmingute järgi liigitub ta omakorda sellisteks distsipliinideks nagu mehaanika,
elektrodünaamika, termodünaamika, optika, akustika jne. (4)
Uurimisvahendeilt/viisidelt jaguneb füüsika eksperimentaalfüüsikaks ja teoreetiliseks
füüsikaks. Esimene taotleb oma eesmärke katsete, teine matemaatiliste arvutuste kaudu.