KVARGID Kvargid on prootonite ja neutronite ehituskivid, mis osalevad tugevas vastasmõjus. Ei saa vabana eksisteerida. arv on jääv, ei teki ega kao. Prooton: p=uud=-1 Neutron: n=udd=0 Kvarkvangistus Kvargid ei saa iseseisvalt eksisteerida, vaid on nö. vangistatud elementaarosakestesse. Kuna vähim võimalik eksisteerida saav elektrilaeng on prootoni/elektroni laengule vastav elementaarlaeng, siis on kvarkide ,,vangistuse" üheks peapõhjuseks just nende murdarvuline elektrilaeng Elementaarosakestes peavad kvargid olema kahe- või kolmekaupa Hüperonid Pärast tuumaosakeste avastamist leiti hulk raskemaid nn.veidraid osakesi hüperone. Kõik nad koosnevad erineval viisil kvarkidest u, d, s. https://www.youtube.com/watch?v=V0KjXsGRvoA Kasutatud kirjandus A. Ainsaar "Füüsika 12. klassile", lk. 41 - 44 http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CCsQFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww2.laps.ee%2Ffyysika%2F12kl%2F05_Tuumafyysika %2F001_Tuumafyysika
Tüüpilisteks leptoniteks on elektronid. KVARGID On prootonite ja neutronite ehituskivid, mis osalevad tugevas vastasmõjus. Kvarke on 6 liiki. Kvargivangistus- kvargid ei saa iseseisvalt eksisteerida vaid on ’’vangistatud’’ elementaarosakestesse. Kuna vähim võimalik eksisteerida saav elektrilaen on prootoni/elektroni laengule vastav elementaarlaeng, siis on kvarkide vangistuse üheks peapõhjuseks just nende murdarvuline elektrilaeng. Elementaarosakestes peavad kvargid olema kahe või kolmekaupa. Värvilaeng Lisaks on kvarkidel nende tugevasse vastasmõjusse astumise võimet iseloomustav füüsikaline suurus, mida nietatakse värvilaenguks. Neid on kolme liiki: 1) R nagu punane 2) G nagu roheline 3) B nagu sinine Analoogiliselt põhivärvide liitmisega, annab ka kolme värvuslaengu omavaheline liitmine kokku valge. Kõik elementaarosakesed on valged, st nad sisaldavad kolme erivärvilist kvarki. KVARGID JA ENERGIA
Konstantaan 0,50 0,000015 8,9 1300 Alumiiniumitootmine on aga üks energia- 3.5. Magnetmaterjalid mahukamaid tootmisharusid. Analoogiliselt vasega liigitatakse ka alumiiniumi kõvaks ja pehmeks alu- Aine magnetiliste omaduste põhjustajateks on miiniumiks. Külmtöötlemisel saadakse kõva, kuum- laengute liikumised aine elementaarosakestes töötlemisel aga pehme alumiinium. Alumiiniumi (elementaarvoolud, ka elementaarosakeste pöörle- üheks puuduseks vasega võrreldes on tema väik- mine oma telje ümber), mis tekitavad neis osakestes sem tõmbetugevus. Kõval alumiiniumil on see kuni magnetmomente. 2 2 180 N/mm , pehmel 75...90 N/mm . Õhuhapnikuga Praktikas kasutatakse magnetmaterjalidena
annaabi.ee 
