õhutühi toru, umbes 10 cm-se läbimõõduga. Tavaliselt juhitakse osakesed läbi mitme kiirendi, sest raske on ehitada ühtset seadet laia energiapiirkonna jaoks. Osakeste detektorid Kiirete osakeste põrkel tekib reaktsioon, millest väljub hulgaliselt mitmesuguseid osakesi. Need on vaja identifitseerida ja nende parameetrid tuleb mõõta võimlaikult täpselt. Kahjuks ei suuda ükski mikroskoop teha nähtavaks isegi mitte aatomit, rääkimata tuumast või elementaarosakesest. Siiski on leitud mitmeid võimalusi osakeste liikumisteede vaatlmiseks. Osakese tee võib muutuda nähtavaks tänu sellele, et laetud osake, liikudes aines, kulutab järk- järgult oma energiat elektronide väljalöömiseks aatomitest, millest ta möödub, s.t. ioniseerimiseks. Nii palju ioone korraga nähtavaks teha - see pobleem on lahendatav mitmeti.Üks vanemaid ja lihtsamaid meetoteid osakeste vaatlemiseks ehk dekteerimiseks on
resonaatoreid korduvalt. Sirgeid kiirendeid nimetatakse lineaarkiirenditeks, ringikujulisi aga tsüklilisteks kiirenditeks. Osakeste detektorid Kiirete osakeste põrkel tekib reaktsioonm, millest väljub hulgaliselt mitmesuguseid osakesi. Neeid on vaja identifitseerida ja nende parameetrid tuleb mõõta võimalikult täpselt. Kahjuks ei suuda ükski mikroskoop teha nähtavaks isegi mitte aatomit, rääkimata tuumast või elementaarosakesest. Kuid osakeste tee võib muutuda nähtavaks tänu sellele, et laetud osake, liikudes ained, kulutab järk-järgult oma energiat elektronide väljalöömiseks aatomitest, millest ta möödub ehk ioniseerimiseks. Üks vanemaid ja lihtsamaid meetodeid osakeste vaatlemiseks ehk detekteerimiseks on fotoplaadi kasutamine. Plaadi valgustundlikus emulsioonis tekkinud ioonid, nagu valguski, muudavad ilmutamisel plaadi vastavad kohad tumedaks. Tulemuseks on